VEEUPUTUS – mida räägib Piibel?
Apr 29th, 2010 by Antti Loodus
VEEUPUTUS – kuidas Piibel sellest kõneleb. Piibel on Jumala Sõna! “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole!“ 2Timo.3:16
Liberaalteoloogia vähendab Piibli usaldusväärsust ja tähendust, mille suhtes hoiatasid Jeesus, prohvetid ja apostlid. Piiblis kirjeldatud sündmusi ja ilmutust ei tohi kahandada müütide tasandile.
Piibli veeuputuse lugu ei tohi võtta müüdina või allegooriana vaid ajaloolise tõena, sest Piiblis:
– On olemas õpetus bioloogia, astronoomia ja antropoloogilistest faktidest
– Jumala Sõnas mitmetes kohtades tuuakse veeuputust ja inimkonna hukku hoiatavaks näiteks, kui TOIMUNUD (reaalset aset leidnud) SÜNDMUST
– Uues Testamendis Jeesus kinnitab veeuputust.
Toome teieni siis VEEUPUTUSE LOO sellisena nagu see on kirja pandud eestikeelse 1988 aasta tõlkes (1968 tõlke parandatud vers.).
1.Moosese 6 peatükk
Inimeste patune eluviis
1.Mo.6,1
Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid,
1.Mo.6,2
siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid.
1.Mo.6,3
Aga Jehoova ütles: “Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!”
1.Mo.6,4
Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.
1.Mo.6,5
Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
1.Mo.6,6
siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.
1.Mo.6,7
Ja Jehoova ütles: “Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!”
1.Mo.6,8
Aga Noa leidis armu Jehoova silmis.
Noa laev
1.Mo.6,9
See on jutustus Noa soost: Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga.
1.Mo.6,10
Ja Noale sündis kolm poega — Seem, Haam ja Jaafet.
1.Mo.6,11
Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.
1.Mo.6,12
Ja Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud!
1.Mo.6,13
Ja Jumal ütles Noale: “Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad ühes maaga!
1.Mo.6,14
Tee enesele laev goferipuust; laev tee kambritega ja pigita seda seest ning väljast maapigiga.
1.Mo.6,15
Ja tee see nõndaviisi: laeva pikkus olgu kolmsada küünart, laius viiskümmend küünart ja kõrgus kolmkümmend küünart;
1.Mo.6,16
valmista see küünramõõdu järgi; tee laevale katus peale ja tee uks laeva küljesse; tee sellele alumine, keskmine ja ülemine lagi.
1.Mo.6,17
Sest vaata, ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taeva alt kõik liha, kus eluvaim sees on; kõik mis maa peal on, peab hinge heitma!
1.Mo.6,18
Aga sinuga ma teen lepingu ja sina pead minema laeva, sina ja su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga.
1.Mo.6,19
Ja sa pead viima laeva kõigist elavaist olendeist, kõigest lihast, igast liigist kaks, et nad koos sinuga jääksid elama: need olgu isane ja emane.
1.Mo.6,20
Lindudest nende liikide järgi ja loomadest nende liikide järgi, kõigist roomajaist maa peal nende liikide järgi, kõigist peavad kaks tulema sinu juurde, et nad võiksid jääda elama.
1.Mo.6,21
Ja sina võta enesele kõigest roast, mida süüakse, ja kogu enese juurde, et see oleks toiduks sinule ja neile.”
1.Mo.6,22
Ja Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi.
1.Moosese 7 peatükk
Veeuputus
1.Mo.7,1
Ja Jehoova ütles Noale: “Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.
1.Mo.7,2
Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks — isane ja emane.
1.Mo.7,3
Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.
1.Mo.7,4
Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!”
1.Mo.7,5
Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Jehoova teda käskis.
1.Mo.7,6
Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusevesi maa peale tuli.
1.Mo.7,7
Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.
1.Mo.7,8
Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja kõigist, kes maa peal roomavad,
1.Mo.7,9
tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, nõnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.
1.Mo.7,10
Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
1.Mo.7,11
Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti.
1.Mo.7,12
Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd,
1.Mo.7,13
Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,
1.Mo.7,14
nemad ja kõik loomad oma liikide järgi, ja kõiksugu lojused oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.
1.Mo.7,15
Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.
1.Mo.7,16
Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Jehoova sulges tema tagant.
1.Mo.7,17
Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis kõrgele maast.
1.Mo.7,18
Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.
1.Mo.7,19
Ja vesi võttis maa peal üpris väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.
1.Mo.7,20
Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.
1.Mo.7,21
Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui lojused ja metselajad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.
1.Mo.7,22
Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik kes olid kuival maal, need surid.
1.Mo.7,23
Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja linnud taeva all hävitati maa pealt, ja jäid järele ainult Noa ja need, kes temaga Jaevas olid.
1.Mo.7,24
Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.
1.Moosese 8 peatükk
Veeuputuse lõpp
1.Mo.8,1
Siis Jumal mõtles Noale ja kõigile metselajaile ja kõigile lojustele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda üle maa ja vesi alanes.
1.Mo.8,2
Ja sügavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.
1.Mo.8,3
Ja vesi taganes maa pealt, taganes üha, ja saja viiekümne päeva pärast oli vesi vähenenud.
1.Mo.8,4
Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.
1.Mo.8,5
Ja vesi vähenes üha kümnenda kuuni; kümnenda kuu esimesel päeval paistsid mägede tipud.
1.Mo.8,6
Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
1.Mo.8,7
ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
1.Mo.8,8
Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
1.Mo.8,9
Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
1.Mo.8,10
Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
1.Mo.8,11
Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas haljas õlipuu leht! siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
1.Mo.8,12
Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
1.Mo.8,13
Ja kuuesaja esimesel aastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud!
1.Mo.8,14
Ja teise kuu kahekümne seitsmendal päeval oli maa täiesti kuiv.
1.Mo.8,15
Ja Jumal kõneles Noaga ning ütles:
1.Mo.8,16
“Mine laevast välja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised ühes sinuga!
1.Mo.8,17
Kõik loomad, kes su juures on, kõik liha, niihästi linnud kui lojused, ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega ühes välja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!”
1.Mo.8,18
Ja Noa läks välja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised ühes temaga.
1.Mo.8,19
Kõik loomad, kõik roomajad ja kõik linnud, kes liiguvad maa peal, läksid laevast välja sugukondade kaupa.
1.Mo.8,20
Ja Noa ehitas Jehoovale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid.
1.Mo.8,21
Ja Jehoova tundis meeldivat lõhna ja Jehoova mõtles oma südames: “Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.
1.Mo.8,22
Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!”
Aamen!
Veeuputus legendina on levinud kõikjal maailmas:
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.