Kas tänapäeval tekib uusi tähti?
Jul 17th, 2012 by Antti Loodus
Kas tänapäeval tekib uusi tähti? Mitte kunagi ei ole olnud vaadeldav uue tähe sünd. Füüsika seadused nõuavad erilisi tingimusi ning ka piisavalt pikka ajaperioodi, et üks täht saaks sündida. Vesinikupilv peab olema pressitud piisavalt väikeseks, et gravitatsioon domineeriks. (Näiteks Päike on stabiilne sfääriline gaasipilv).
Kosmoses on peaaegu iga gaasipilv valgusaasta suurune, sadu kordi suurem kui tähe kujunemiseks vajalik kriitiline suurus. Selle tulemusena väljapoole suunatud gaasi surve põhjustab pigem nende pilvede laiali hajumist, mitte aga koondumist.
Teadlased on välja pakkunud erinevaid mehhanisme, mis peaksid vallandama tähe kujunemise. Kõige enamlevinud on press kosmoses, mis võiks suruda tolmupilvi kokku tähe kujunemise suurusesse. See pressilaine peaks pärinema kõrvalasuvast supernovast või plahvatavast tähest. Selle koosmõju tulemusena tekiks ühest tähest teine. Kuid kust siis pärineb esimene täht sellise ringkäigu korral? Teine probleem tähtede sünniks on liiga suur vahemaa tähtede vahel. Enamus tähti on isoleeritud üksteisest kümnete valgusaastate kaugusele ja seetõttu puudub neil üksteise suhtes piisav mõju.
Teadlased arvavad teadvat teatud kindlaid piirkondi kosmoses, kus tänasel päeval saavad tähed tekkida. Üks selline vähestest võimalustest on Orioni udukogu, hõõguv gaasipilv detsembri taevas. Sellest pilvest lähtuvat infrapunast radiatsiooni peetakse sündiva tähe algusenergiaks. Kuid seal on liiga palju gaasi ja tolmu, et näha neid võimalikke tähti ja selle infrakiirguse allikas võib olla hoopiski mingit tüüpi täht, mis on eksisteerinud gaasipilvena juba väga pikka aega. Kõik eeldused, mis puudutavad tänasel päeval tähe moodustamise võimalust, on ikkagi jäänud spekulatiivseks.
Kosmose vaatlused tõendavad hoopiski tähtede lagunemise ja vananemise märke, mitte uute tekkimist. Isegi kui oleks mõeldav ülisoodsate tingimuste korral mõne üksiku tähe sünd, ei suuda see ometigi asendada massilist tähtede surma ja vananemist! Tähtede lagunemine on üsna tavaline sündmus supernovades või novades. Sellest võib järeldada, et universumisse loodud tähesüsteemid vananevad järk-järgult. Taevas kulub.
Author: Dr. Donald B. DeYoung – adapted from Astronomy and the Bible: Questions and Answers, 2nd Edition (Grand Rapids, Michigan: Baker Books, 2000), 176 pp.
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.