Galileo juhtum
Nov 19th, 2012 by Antti Loodus
Mida kristlased peaks õppima Galileo juhtumist? Kreatsioniste süüdistatakse sageli teadusevastasuses. Argumendid on stiilis „Mäletad Galileod, keda omaaja teoloogid väga tugevalt taga kiusasid?!“ Öeldakse: “Ajalugu on tõestanud et Galileol oli õigus ja et dogmaatilised religioossed juhid, kes tema vastu sõdisid, eksisid”. Ühe lihtsa näitega hoiatatakse, et iga usuinimeste vahelesegamine teadustöösse on samaväärne religioossele tagakiusule.
Galileo oma hilisemas eas
Galileo juhtumi ajalooline tõlgendus ei ole tegelikult mustvalge. Vastupidi, see on üks huvitavamaid ja keerulisemaid ajalooliste sündmuste kulge. Galileo kohtuprotsess ei olnud lihtsalt konflikt teaduse ja religiooni vahel, nagu seda tihti serveeritakse. See oli keeruline jõudude demonstratsioon, kus olid vastamisi võim, kadedus, uhkus ja ambitsioonid.
Selle tragöödia näitelava pandi valmis mõned aastad varem – ajal, mida nimetatakse protestantlikuks reformatsiooniks. Reformatsiooni ajal sattusid katoliku kiriku võimud löögi alla. Palju inimesi, sh ka preestreid toodi Roomas kohtu ette kui ususalgajad. Reformatsioon raputas kiriku võimu aluseid, kangutades paljude kirikuisade võimu ja mõju. Lõpuks Trenti nõukogus, formuleeris Katoliku kirik kirjanduse loetelu, mis oli keelatud katoliiklastele üle kogu maailma. Sellesse loetellu sattus iga teos, mis ei nõustunud traditsioonilise pühakirja tõlgendusega.
Irooniliselt võttes eksisteerib tavaarusaam, et Galileo oli tagakiusatud Piibli eksegeeside poolt, kuid tegelikult hoopiski aristotelliku maailmavaate poolt. Paganlik filosoofia oli traditsioonilisse katoliku kiriku õpetusega läbi põimunud keiser Augustinuse ajal. Löögi alla sattusid hoopiski kiriku dogmaatikast kinnihoidmine, mitte Piibel. Tuleb märkida, et paavst Urban VIII-le meeldis Galileo tegevus, kuid ta polnud valmis avalikult tema eest seisma. Veelgi enam, suurem osa tagakiusust pärines hoopiski intellektuaalsetelt teadlastelt, kelle hariduslikku autoriteeti ohustati. Galileo ajal edendasid haridust peamiselt jesuiidid ja dominikaani preestrid.
Galileo üks peamisi “ohte” haridusele seisnes selles, et ta tegi oma kirjutised itaalia, mitte ladina keeles. Viimane oli aga ametliku koolihariduse keel. Galileo üritas viia oma ideid lihtrahva sekka, lootuses, et need saaksid ka teadmisi omandada. Seega Galileo kujutas endast vaenlast ametlikele teadusvõimudele ja koges selle seltskonna kogu raskust ja tagakiusu.
Sarnaselt sellele on ajalooline vastuolu kreatsionistide ja evolutsionistide vahel sarnane Galileo konfliktiga, ainult rollide vastupidiseks pöördumisega. 16. sajandil oli valitsevaks filosoofiaks kristlik teism ning haridussüsteemis domineeris katoliku kirik. Need, kes sarnaselt Galileole pühendasid ennast hoolikalt tõe otsimisele, leidisid endid nende võimude halastamatute käte vahelt, kelle teooriaid ohustati. Kahekümnendal sajandil muutus domineerivaks naturalism ja teadus omandas mõjujõu. Jällegi näeme, et enamus (vaatamata sellele, kas see on õige või vale) kiusab taga neid, kes julgevad kritiseerida “traditsioonilisi” teooriaid, nt evolutsiooniteooriat.
Õppetund, mida Galileost õppida saame, ütleb, et kirik ei ole mitte olnud Piiblis liiga kinni, vaid et see on vastupidu olnud Pühakirjast liiga kaugel. See lubas Kreeka filosoofial mõjutada teoloogiat ja õpetada pigem traditsioone, mitte Pühakirja. Me peame jäigalt kinni hoidma Pühakirja õpetusest. Me ei tohiks kunagi rahulduda filosoofiliste traditsioonidega. Piibel on ainuke eksimatu, ilmutuslik teadmine Jumalast. Motiveerituna armastavast Loojast ja Tema sõnast, peavad usklikud hoolikalt kaaluma iga mõtet, mis tõstetakse Piibli standardi vastu. Oleks seda teguviisi järgitud Galileo päevil, oleks rahumeelne ja mõistlik lahendus aidanud katolikul kirikul oma paisetest üle saada. Ta ei oleks pidanud meeleheitlikult kinni hoidma mitte-kristlikest filosoofiatest.
Author: Mark Van Bebber of Eden Communications
===================================================
Milles seisnes Galileo väidetavalt teaduslik konflikt kirikuga?
Milles seisnes Galileo Galilei konflikt omaaegse katoliku kirikuga? See ei olnud lihtsalt üks konflikt teaduse ja religiooni vahel, nagu seda tavaliselt portreteeritakse. See oli konflikt Koperniku maailmavaate ja aristotelliku maailmavaate vahel, mis olid muudetud kiriklikuks traditsiooniks. Galileo väljendas oma Kopernikut toetavat maailmavaadet, nagu ka oma piibellikke seisukohti oma kirjas 1615 Toskaana Suurhertsoginnale. See kiri sai aluseks esimeseks kiriklikuks kohtuprotsessiks ja tsensuuriks. 1632. aastal ilmunud kirjutise alusel mõisteti Galileo süüdi ketserluses ja pandi eluaegsesse koduaresti. Tänagi pakub Galileo juhtum meile olulist õppetundi ja väljakutset.
Aristoteles (384-322 eKr) uskus, et universum on lõplik ja kerakujuline, mille keskmeks on püsiv maa.
Clement ja Origen (185-254 pKr), mõlemad pärit Aleksandriast, olid määratud ühildama Kreeka mõtteviisi (Aristotelese mõttekäigud nii filosoofias kui teaduses) ja Pühakirja.
Van Bebber ütleb: “Nende allegoorilised interpretatsioonid andsid tõuke uue kristliku voolu sünniks. Keiser Augustinus (354-430 AD) ei olnud nii ekstreemne kui Clement või Origen, kuid võttis sellise uue lähenemise omaks. Augustinuse ajal põimiti segamini filosoofia, kultuur ja teoloogia. Kuna katoliku kirik peab traditsioone samaväärseks Pühakirjaga, oli selline sündmuste käik loogiline. Lõpuks juured, mis said oma alguse Augustinuse ajal, lõid õitsema Aquino Thomase ajal (1224-1274 AD).
Renessansi perioodil (1300-1600 AD) toimus Kreeka filosoofia taassünd, see kindlustas aristotelliku filosoofia ja teaduse, mis juba oli juurdunud Rooma katoliku kirikus ja traditsioonides. Palju suuri teaduslikke eksitusi sai autoriteetseks tollases maa-keskses kosmoses. Kuid need vead sobisid hästi kokku inimese-keskses renessansis.
Nicholas Kopernikus (1473-1543 AD) oli renessansi ajastu mees, kes oli õpetatud klassikas, õiguses, teoloogias, matemaatikas, metafüüsikas, keeltes ja astronoomias. Kopernikus arendas välja kosmoloogia, kus Päike on keskmes, Maa pöörles ümber oma telje ja ka Maa ning tähed pöörlesid umber Päikese.
Galileo Galilei (1564-1642 AD) sai laiapõhjalise renessansi hariduse. Kuni aastani 1610, kui 46-aastane Galileo ehitas oma esimese teleskoobi, oli ta keskendunud peamiselt füüsikale, mitte astronoomiale. Üsna varsti tegi ta avastusi, mis rääkisid vastu aristotelese kosmosele. Ta nägi mägesid, orge ja teisi pinnavorme Kuul, mis viitasid teatavatele rütmilistele muutustele. Ta vaatles Jupiteri nelja kuu liikumist, mida nüüd tuntakse Galileo kuude nime all. Enam ei olnud teadlastel võimalik öelda, et taevakehad pöörlesid üksnes umber Maa. Ta vaatles ka Veenuse erinevaid faase, mille ainsaks seletuseks oleks selle pöörlemine umber Päikese, mitte Maa.
Vastukajad nendele avastustele kõikusid entusiasmist väga suurde vaenu. Lahinguid kartmata kaitses Galileo aktiivselt oma tõendeid, mis toetasid Koperniku maailmavaadet. Hummel märgib: “Ta oli kirglik, jõuline karakter, kes suutis vallutada iga ruumi või diskussiooni. Tema talent ja sarm võitsid poolehoidu ülikoolis, kohtus ja kiriku ringkondades. Samal ajal oli ta lõikavalt sarkastiline nende vastu, kelle argumendid olid kummutatavad tema teaduslike avastustega. See joon tekitas talle palju suuri vaenlasi. Galileo võitis debattidel. Oma tööelu ei kulutanud ta üksnes vaatlemisele ja kalkulatsioonidele, vaid ka argumenteerimisele ja veenmisele. Tema eesmärk oli toetada uue teadusliku maailmavaate arengut.”
Johnston, üks katoliku kiriku kaitsja kirjutas, et Galileo oli süvenenud Koperniku tõukamisele kristluse troonilt. Johnston märgib, et Galileo positsioon ja maneer tõukasid eemale paljusid ega jätnud kirikuvõimudele mingit ruumi manööverdusteks.
Peamine probleem oli see, et Aristotelese maailmavaade oli ammu koost lagunemas, aga kirik hoidis sellest kümne küünega kinni. Ei suudetud teha vahet Aristotelese ja kristliku õpetuse vahel ja sellel ajastul ei olnud ka teaduse ja filosoofia omavahelist lahutatust. Kiriku jaoks kehtis tees, et kui Aristoteles eksib, siis eksib ka Kristus.
Veel üheks mõjutavaks faktoriks Galileo konfliktis oli reformatsioon. Martin Lutheri (1483-1546 AD) ja protestantliku reformatsiooni tõttu (1517 AD) sattus löögi alla kogu kirikusüsteemi autoriteet. Katoliku kirik kaotas olulisel määral oma mõjuvõimu. Koostati lausa katoliiklastele keelatud kirjanduse nimekiri. Sellesse lisati kõik kirjutised, mis olid vastuolus juurdunud Pühakirja tõlgendustega.
Kiri Madame Christinale
1615. a kirjutas Galileo oma vaadete kohta Madame Christinale Lorraine’st, Toscana suur-hertsoginnale kirja “Piibli tsitaatide kasutamisest teadus-temaatikas.” Kohus kasutas seda kirja tema vastu tema esimese kohtuprotsessi ajal 1616. a. Nad sundisid Galileod loobuma Kopernikust ja üldse õpetamisest.
Väljavõtted Madame Christina kirjast aitavad selgitada Galileo vaadet Pühakirjale. Ta kirjutab: “Ma mõtlen, et on väga väärikas ütelda ja mõistlik kinnitada, et Pühakiri ei saa kunagi rääkida valet – mil iganes selle tõelist mõtet on taibatud.”
Ta tsiteeris Kopernikut samas joones: “Ta [Kopernik] ei ignoreerinud Piiblit, vaid ta teadis väga hästi, et kui tema õpetust tõestatakse, siis ei saa see minna Pühakirjaga vastuollu, juhul kui sellest saadi õigesti aru.” Ta tsiteerib Augustinust seoses Pühakirja tõega:
“Ja St. Augustine? [oma seitsmendas kirjas Marcellinuséle] me loeme: „Ja kui keegi asetab Pühakirja autoriteetsuse kahtluse alla, ei tea, mida ta on ette võtnud. Siis ei astu ta vastu mitte Pühakirjas toodud asjaoludele või mõttele, vaid ta esitab iseenda interpretatsiooni sellest, millest ta Pühakirjas aru ei saa. Ta esitab iseenda ettekujutusi.““
Galileo oli sama palju usu- kui teadusemees.
Kaks Galileo kirjanäidist aitavad meil illustreerida tema interpretatsiooni Pühakirja ja teaduse vahel. Mõned ütlevad, et ta oleks pidanud jätma Pühakirja üldse välja ja tegelema teadusega, kuid ta oli lõksus, ükskõik kumba pidi ta oleks teinud. Katoliku kirikut oli provotseeritud muutma oma aristotellikku maailmakäsitlust niikuinii.
Iiobi 9:6 ütleb: ” Tema põrutab maa oma asemelt “. Galileo tsiteerib Commentary on Job (1584), et Maa liikumine või pöörlemine ei ole vastuolus Pühakirjaga. Tänasel päeval kreatsionistid määratleksid sellise lause “vaadeldavaks tõeks Galileo päevil.” See tähendab, et meie jaoks, kes me elame maal, ei näe ja taju ju, et maa meie all liigub. Aga Galileo vastased ei võtnud vastu sellist seletust.
Teine tekstilõik ja Galileo kommentaar sellele näitab, et neid Pühakirja osi, mis ütlevad midagi teaduslikku, ei tohi võtta kujundlikult. Iiobi 26:7 märgib: “Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.”
Täna me teame, et see lause on kirjanduslikult ja teaduslikult tõeselt kirja pandud. Ei ole vaja teha mingeid tõlgendusi tavaliste või harimatute inimeste jaoks. Universum on tühi v.a see õhuke õhukiht, mis meie maad ümbritseb.
Uus raamat ja teine kohus
Aastal 1632 lõpetas Galileo oma Dialogue Concerning the Two Chief World Systems—Ptolemaic & Copernican. Selles raamatus, pärast 12-aastat pingutust, esitas ta kõik argumendid poolt ja vastu kahele maailmasüsteemile – Koperniku (Päikese-keskne) ja Aristotelese või Ptolemaiose vastu (Maa-keskne). Galileo ka hoiatas kirikut lõksust, millesse nad olid astunud:
“Pange tähele, teoloogid, et teie püüdlustes kinnitada usku püsivasse Maasse, mille umber Päike tiirleb, riskite te lõpuks saada hukkamõistetud kui ketserid. Ma ütlen, et praeguseks ajaks on tõestatud, et Maa liigub ja Päike on paigal”[16]
Rooma katoliku kiriku hierarhia ja nende aristotelllikud-ptolemaioslikud nõuandjad ei järginud seda nõuannet. Rooma kuuria kuulutas koheselt Galileo suurepärase töö seadusega keelatuks ja konfiskeeris selle. See raamat sai aluseks teisele kohtuprotsessile, tsensuuriks ja eluaegseks koduarestiks, mida valvas Inkvisitsiooni Püha Kontor aastal 1633. Rooma katoliku kirik mõistis ta süüdi oma 1616. aasta lepingu murdmises ja et ta polnud lõpetanud Koperniku teooria kui tõe ja mitte hüpoteesi õpetamist. Nad süüdistasid teda ketserluses ja käskisid tal oma käsitlusest lahti ütelda [hülgama valearvamust]. 7 kardinali kümnest kirjutasid alla tema süüdimõistmisele.
Püha kohus kirjutab Galileo protsessi kohta järgmist: “Väide, et Päike on kosmose keskmes ega liigu oma kohalt, on absurd ja vale filosoofiliselt ja ketserlik, sest et see on otseses vastuolus Pühakirjaga. Väide, et Maa ei ole universumi keskmes ja liikumatu, vaid et see liigub ja on ka ööpäevase pöörlemisega, on võrdne absurdiga ning vale filosoofiliselt ja teoloogiliselt.”
Ajalooline järelmõju Galileo juhtumile
Uued tõendid kasvatasid Koprerniku maailmavaate populaarsust. Rooma katoliku kiriku juhtkond tundus napakatena, lüües kiilu teaduse ja religiooni vahele ja see on märkimisväärselt laienenud meie päevadeni.
Nagu Johnston sõnastas: “Populaarses mõttes Galileo juhtum on ilmne tunnistus, et vaba tõe otsing sai võimalikuks ainult pärast seda, kui teadus „vabastas“ ennast keskaja teoloogilistest ahelatest … Galileo juhtum on üks ajalooline kaigas, mida kasutatakse kiriku vastaste poolt”.
Avaldused ja õppetunnid täna
Väljakutsed teadusreligioonile
Tänast vaadet Galileo konfliktile kiriku hierarhiaga peetakse suureks teaduse võidukäiguks religiooni üle. Tänane teaduse kuningas ja looja on Loodus ning jumal (kui selline üldse eksisteerib) on ebaoluline. Galileo ise küll niimoodi ei arvanud, tema usk Jumala Sõna suhtes jäi tugevaks. Ta nimetas ikkagi Jumalat Loojaks, mitte loodut.
Õppetunnid kõikidele
Ka meie peaksime hoiduma mingitest erilistest Pühakirja tõlgendustest kinni hoidmisest. Need võivad olla ekslikud. Näiteks on palju teaduslikke väljakutseid noore maa kreatsionistidele. Me peame hoidma paljusid oma teaduslikke vaateid ja nende vastavust Piibli interpretatsioonist lahus. Siin maa peal ei ole meil kunagi kõiki õigeid vastuseid.
Author: Thomas H. Henderson, Christian Answers Network.
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
References
This page is located here.
Copyright © 1996, 1999, Thomas H. Henderson, All Rights Reserved – except as noted on attached “Usage and Copyright” page that grants ChristianAnswers.Net users generous rights for putting this page to work in their homes, personal witnessing, churches and schools.
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.