EBATÄPSED DATEERIMISMEETODID
Mar 31st, 2013 by Antti Loodus
EBATÄPSED DATEERIMISMEETODID. Miks mitte-ajaloolised dateerimise tehnikad pole usaldusväärsed
Tõlgitud raamatust “Evolution Handbook,” autoriks Vance Ferrel
PEAMISED DATEERIMISE MEETODID
Tänapäeval kasutatakse mitmeid erinevaid dateerimismeetodeid. Peamised neist on:
1) uraani-tooriumi-plii dateerimine, mille aluseks on uraani ja tooriumi lagunemine raadiumiks, heeliumiks jne ja lõpuks pliiks.
2) Rubiidium-strontsium dateerimine, mille aluseks rubiidiumi lagunemine strontsiumiks.
3) Kaalium-argoon dateerimine, mille aluseks kaaliumi lagunemine argooniks ja kaltsiumiks.
Selles peatükis arutame nende tugevusi ja nõrkusi. On üks ühine muster, mis ilmneb radioaktiivsete ainete lagunemisel. Kõik nad lagunemise käigus muudavad esialgse radioaktiivse aine tütaraineks See võib kaasa tuua pikad lagunemise ahelad, kus tütartoode laguneb teiseks tütaraineks, kuni lõpuks jääb alles ainult inertne element, millel pole mingit radioaktiivsust. Mõnel juhul algaine võib laguneda kohe lõpptooteks.
Mõnikord võib alata radioaktiivne ahel elemendiga, mis on poolel teel lagunemise ahelas. Mõnevõrra erinev radioaktiivne dateerimismeetod on süsinik-14 dateerimine ehk radiosüsinikdateerimine. Selle aluseks on süsiniku radioaktiivsete elementide tekkimine atmosfääris kosmilise kiirituse tõttu ning nende edasine lagunemine stabiilseks süsiniku isotoobiks.< ?xml:namespace prefix ="" o />
SEITSE ALGSET EELDUST
Selle analüüsi alguses peame selgelt mõistma peamist fakti: igaüks neist dateerimismeetoditest võivad omada täpsust ainult siis, KUI kindlad eeldused ALATI rakenduvad IGALE näidisele, mida katsetatakse.
1 – Iga süsteem peab olema kinnine süsteem. See tähendab, et miski ei tohi saastada peremees- või tütartooteid, mil need läbivad oma lagunemise protsessi. Muidu muutub dateerimine võimatuks. Et see nii oleks, peab iga näidis, mida testitakse, olema olnud purki tihendatud, millel on paks pliist sein kogu selle näidise eksisteerimise ajal, niimoodi miljoneid aastaid! Looduses ei eksisteeri suletud süsteeme. Üks kivi tükk ei suuda miljonite aastate jooksul olla eraldatud teistest kivimitest. Samuti mitte vee, kemikaalide ja muutuva kiirituse eest avakosmosest.
2 – Iga süsteem ei tohi algselt sisaldada ühtki oma tütartoodet. Tükike uraan-238 ei tohi algselt endas sisaldada pliid ega teisi tütartooteid. Muidu saame vale tulemuse. Kuid seda eeldust ei saa kinnitada. On võimatu teada, mis oli algselt radioaktiivse materjali tükis. Oli see kõik sellest kindlast radioaktiivsest ainest või lisandud vahepeal sellesse mõni muu vahepealne või viimane tütartoode? Me ei tea, me ei saagi teada.
3 – Protsessi kiirus peab olema alati sama sugune. Lagunemise kiirus ei tohi kunagi muutuda. Meil ei ole võimalik minna tagasi mineviku aegadesse ja teha kindlaks, kas see eeldus on korrektne. Iga looduse protsess toimib kiirusega, mille määravad arvukad faktorid. Kiirused on statistilised keskmised, mitte määratletud konstandid. Üks kõige fundamentaalsem algne eeldus on see, et kõik radioaktiivsed kellad, samuti süsinik-14, on alati olnud konstantse lagunemise kiirusega, mida ei ole mõjutanud mingid välised jõud – nüüd ja igavesti minevikus. Kuid teadlaste hulgas on teada fakt, et lagunemise kiiruses toimuvad muutused. Välitõendid paljastavad, et lagunemise kiirused on tõesti minevikus olnud erinevad. Iga radioaktiivse mineraali lagunemise kiirus saab olla muutunud, (1) kui mineraale pommitatakse tugeva energia osakestega kosmosest (neutronid, kosmilised kiirgused jne.); (2) kui mõneks ajaks on objekti läheduses kiirgust eritav radioaktiivne mineraal; (3) kui radioaktiivse mineraali peale tekib füüsiline surve; või (4) kui teatud kemikaalid on ühenduses sellega.
4 – Üks uurija, John Joly Trinity Kolledžist Dublinis, veetis aastaid pleokrooniliste halode uurimisega, mida eraldasid radioaktiivsed ained. Oma uurimusega ta avastas tõendeid, et mineraalide pikk poolelu on minevikus varieerunud oma lagunemise kiirustel!
5 – Kui minevikus toimusidki muutused meie planeedi atmosfääris, siis mõjutas see suuresti kellasid radioaktiivsetes mineraalides. Kosmilised kiirgused, kõrge energiatasemega mesonid, neutronid, elektronid, prootonid ja footonid sisenevad pidevalt meie atmosfääri. Need on aatomosakesed, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusega. Mõned neist kiirtest tungivad mitmesaja jala sügavusele pinnasesse ja 1400 meetrit ookeani sügavustesse. Õhutekk, mis katab meie maailma, on võrdne 104 dm veega või 1 meetri paksuse pliiga. Kui mingil varasel ajal see õhutekk oli veega rohkelt küllastunud, annaks see radioaktiivsete mineraalide aatomkellades praegusest hoopis erinevad lagunemise kiirused. Enne veeuputust oli õhus ilmselt palju rohkem vett.
6 – Meie planeeti ümbritseb Van Allen’i radiatsioonivöö. See on umbes 724 km kõrgusel meist ja on intensiivselt radioaktiivne. Lähtudes Van Allen’ist, näitavad suurte kõrguste peal tehtud katsed, et see eraldab 3000 kuni 4000 korda rohkem radiatsiooni kui kosmilised kiired, mis pidevalt Maad pommitavad. Üks muutus Van Allen’i vöös ja see mõjutaks jõuliselt radioaktiivsete mineraalide muutumisaega. Kuid me ei tea peaaegu midagi selle vöö kohta – mis see on, miks see seal on või kas see on minevikus olnud teistsugune. See vöö avastati 1959.aastal. Isegi väike kogus variatsiooni või muutust Van Allen’i vöös mõjutaks suuresti radioaktiivseid lagunemisi.
7 – Peamine eeldus kõigile radioaktiivsetel dateerimistel on see, et kell pidi tiksuma hakkama algusest; see tähendab, et ühtegi tütartoodet ei olnud olemas. Näiteks, kogu maailma uraan-238 ei sisaldanud plii-206 ja ei mingit plii-206 eksisteerinud ka kusagil mujal. Kuid nt Loomise variandi puhul või suurema ülemaailmne katastroofi (nt. Veeuputus) korral algaks tiksumine alles selle järel. Seda nimetavad teadlased „ajastu ilmnemiseks.“ Selle all me peame silmas „küpsuse ilmnemist.“ See maailm oli omas täies küpsuses hetk pärast Loomist. Meie ees oleks lahti vaade täismõõdus taimedest ja lilledest. Enamus puid oli omas täies pikkuses. Me ei näe viljatut maastikku, kus seemned maas vedelevad. Radioaktiivsed mineraalid oleksid osaliselt oma tsükli pooleludes alates esimesest päevast. See algne küpsusfaktor mõjutaks tugevalt meie praegust uraani, tooriumi jt. radioaktiivsete kellade lugemit. Evolutsiooni teoreetikud ütlevad meile, et algselt oli ainult uraan ja kõik selle tütartooted (radioaktiivsed isotoobid allpool selle lagunemise ahelas) arenesid hiljem. Kuid Loomisel „ilmnenud küpsus“ tähendaks seda, et suurem osa elemente, mida evolutsionistid peavad nüüd „tütartoodeteks,“ olid tegelikult samuti esialgsed – mitte tütred – ja olid juba pinnases koos uraaniga, mitte ei olnud selle poolt toodetud. Me juba teame Robert Gentry uurimustest, et algne poloonium-218 on graniidis juba sellest hetkest, kui see graniit tekkis äkitselt ja tahkel kujul. Evolutsionistid peavad polooniumit uraani lagunemise üheks lõpptooteks.
20 DATEERIMISE MEETODIT
Oleme vaadanud peamisi eeldusi, mida usaldavad radiodateerimise eksperdid. Nüüd uuri me peamisi dateerimise meetodeid. Siin on nendest TOP-20:
1) Uraan-plii dateerimine
2) Toorium-plii dateerimine
3) Plii-210 dateerimine
4) Heelium dateerimine
5) Rubiidium-strontsium dateerimine
6) Kaalium-argoon dateerimine
7) Kaalium-kaltsium dateerimine
8) Kihi ja fossiil dateerimine
9) Radiosüsinik (süsinik-14) dateerimine
10) Aminohapete lagunemise dateerimine
11) Ratseemimise dateerimine.
Viimaseks vaatame lühidalt mõningaid teisi oletatavaid „dateerimise meetodeid,“ mille puhul ei tasu oodata täpset tulemust, kuid mida ikka veel kasutatakse, et püüda seletada pikki ajastuid Maa ajaloos:
12) Astronoomiline dateerimine
13) Paleomagnetiline dateerimine.
14) Põhja settekihtide dateerimine
15) Puurõngaste dateerimine
16) Maetud metsa kihtide dateerimine
17) Turba dateerimine
18) Maagisoone dateerimine
19) Termoluminestsents dateerimine
20) Stalaktiit dateerimine
2. PEATÜKK – SUUR PAUK JA TÄHTEDE EVOLUTSIOON
3. PEATÜKK – MAA TEKE
4. PEATÜKK – MAA VANUS
5. PEATÜKK – PROBLEEMID AJAGA
6. PEATÜKK – EBATÄPSED DATEERIMISMEETODID
7. PEATÜKK – PRIMITIIVNE KESKKOND
8. PEATÜKK – DNA JA PROTEIIN
9. PEATÜKK – LOODUSLIK VALIK
10. PEATÜKK – MUTATSIOONID
11. PEATÜKK – LOOMA- JA TAIMELIIGID gd
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.