Sõnad mõjutavad DNA-d
Jan 13th, 2010 by Antti Loodus
Grupp Vene Teaduste Akadeemia (RAN) teadlasi Pjotr Gorjatshevi juhtimisel jõudis ootamatule järeldusele, et sõnaliste väljendite ja kujutiste kaudu on inimene võimeline üles ehitama või hävitama oma geneetilist aparaati, mis mõjutab järglasi.
Sellele, kuidas Venemaal nii levinud ebatsensuursed väljendid, ropp igapäevane rahvuslikuks omapäraks nimetatud sõim võib mõjutada rahva tervist, pole ehk varemalt keegi tähelepanu osanud pöörata, kuid seos on otsene.
“Koer” on maetud DNA-sse. Tuleb välja, et DNA sisaldab pärilikku informatsiooni mitte ainult keemiliste valemite, aga ka füüsi(ka)liste jõuväljade tasemel, mis moodustuvad kromosoomide ümber. Vähe sellest, DNA molekulid on võimelised vahetama seda informatsiooni elektromagnetiliste, sh. akustiliste ja valgust kandvate, lainete abil.
Teisisõnu, DNA on võimeline “kuulma” meie juttu ja omandama isegi loetud teksti mõtet ega ole selle suhtes kaugeltki ükskõikne. Ühed teated tervistavad, teised traumeerivad teda.
Palvesõnad näiteks lülitavad sisse geneetilise aparaadi reservjõud, needused aga lõhuvad lainete programmi, mis toimivad organismi normaalse funktsioneerimise korral.
Kogu informatsioon talletatakse DNA-s, ja selle sisust oleneb paljuski ka järeltulijate tervis.
Lõpuks mõned arvud. Kahekümne aastaga on vaimselt mahajäänud laste arv kasvanud Venemaal kümme korda. Umbes 80% vastsündinutest põevad mingit liiki haigusi. Kõigest iga kümnes koolilõpetaja on “praktiliselt terve”.
Millist mõju sellele on osutanud ropp sõim teiste aadressil?
Argumentõ i faktõ, 1998
Vene keelest Tiina Eier
Allikas:
Eesti Kristlik Nädalaleht
15.02.2001 / Nr 7 (154)
Usk ja Teadus kommentaar ja lisa:
Teaduslikud uuringud & Piibel nõustuvad – sõnad määravad elusuuna.
Rutgeri ülikooli sotsioloog, dr. Idler, ja Yale’i meditsiinikooli epidemioloog, dr. Stanislav Kasl, on üheskoos sooritanud mitmeid uuringuid käsitlemaks inimeste endi arvamust oma tervisliku seisundi kohta ning selle mõju nende tervisele, versus arstide arvamust nendesamade patsientide tervisliku seisundi kohta.
Kõigepealt on katsealused läbinud põhjaliku arstliku kontrolli, mille baasil on meditsiin teinud järeldused patisientide tervisliku seisundi ning nende eeldatava elupikkuse kohta. Seejärel on kuulatud ära katsealuste endi otsused oma tervislikust seisundi kohta.
Kuigi tuhandete katsealuste meditsiiniline läbivaatus andis positiivse tulemuse, pani katsealuste elukestvuse ja kvaliteedi kindlalt paika nende isiklik arvamus oma tervise kohta. Need, kes teatasid, et nende tervislik seisund on vilets, automaatselt nihutasid oma surmakuupäeva lähemale. Samas need, kelle meditsiinilised tulemused ei olnudki niivõrd positiivsed kuid nende oma suhtumine oli ülev, tunduvalt kasvatasid oma eluaastate arvu.
Dr. Idleri uuringute tulemusi kinnitavad mitmed teised laialdased uuringud, hõlmates üle 23 000 katsealuse, vanuses 16 kuni 94.
Sellised tulemused olid täiesti ootamatud arstidele, kes olid olnud kõikumatult kindlad, et nende käsutuses oleva teadusliku kõrgtehnoloogia ning nende endi aastate pikkuste meditsiiniliste kogemuste ja teadmiste abil on nad võimelised määratlema inimelu kestvust ja kvaliteeti ääretu täpsusega. Ainsaks selgituseks oskasid nad väita, et inimeste endi määratlused oma tervisliku seisundi kohta olid kui iseenesest täituvad prohveteeringud, mida ei saanud kõigutada ka inimgeeniuste poolt koostatud aparaadid ja uurimissüsteemid.
Kuigi selline asjade käik oli ootamatu moodsale meditsiinile, on see fakt olnud piibliuurijatele teada juba tuhandeid aastaid. Õpetussõnade raamat eriliselt rõhutab seda äärmiselt olulist tõde… üha uuesti ja uuesti. Ehk üks kõige enam tsiteeritumaid kirjakohti peitub peatükis 18. „Surm ja elu on keele võimuses, ja need, kes sellele vaba voli annavad, saavad süüa selle vilja [surmaks või eluks].” (s.21, P.l.t.)
Abraham Lincolni & Elvis Presley sõnad lõikasid meeste eluküünlad lühikeseks.
Siinkohal toon ära mõned huvitavad faktid kõigile tuntud inimeste endi täide läinud prognoosidest oma elude, või pigem küll surmade, kohta. Abraham Lincoln (esimene Ameerika president), olles tohutu stressi ja koormuse all kodusõja aastatel, kuulutas uuesti ja uuesti, et kui sõda lõpeb, ta sureb, mõistmata, et tema enda suu sõnad kutsuvad esile selle, mida ta üha uuesti kordab. Täpselt selsamal päeval mil sõda lõppes, tappis presidendi snaiperi kuul.
Elvis Presley, samuti teadmatuses, rääkis, et ta ei ela päevagi kauem kui elas ta ema. Ka tema kuulutas täpselt ette oma surma. Ta ei elanud päevagi kauem, kui ta noorelt elust lahkunud ema.
Kuigi teadlased on selle tõe jälile alles hiljaaegu jõudnud, on vanad kultuurid seda iidset tarkust teadnud ja kasutanud tuhandeid aastaid. “Sa teed otsuse ning kuulutad selle välja ja see saab sulle,” kõneleb Iiobi raamat Piiblis (22:28).
Õpetussõnad 6:2 kinnitab: „Sulle seavad lõksu su huulte sõnad, sa oled kinni püütud oma suu kõne poolt.” Ning samas: “Kes valvab oma huuli ja oma keelt, see hoiab end hädade eest.” (21:23)
Meie suu sõnadel on suurem prohvetlik vägi, kui isegi meditsiinilisel, hoolikal, põhjalikul läbivaatusel. See mulk, mis on bioloogiliselt asetatud nina alla, määrab meie elu või surma – sõna otseses mõttes – olles tihedas ühenduses südamehoiakuga. Piibel ütleb: „Mida süda on täis, sellest suu räägib.”
“Hea inimene toob oma südame heast varaaidast esile head asjad ja halb inimene toob oma sisemisest halvast varaaidast esile halvad asjad.” (Matteuse 12:35)
Mulle meenub üks aastaid tagasi ilmunud ajaleheartikkel, mille Charles Capps toob välja oma raamatus „God’s Creative Power For Healing.” Artikkel pajatab naisest, kellel tõusis üle 40 kraadine palavik, mis kestis nädalaid. Meditsiin tegi kõik oma võimuses, et palavikku alandada kuid mitme nädala möödudes oli tulemus ikka sama. Lõpuks hakkasid arstid omavahel arutama, et kas võiks olla midagi muud, millele nad ei ole osanud tähelepanu pöörata. Nad intervjueerisid naist. Jõudes küsimusteni tema lemmikväljendite kohta, selgus, et iga kord kui naine vihastus, mida ta tõdes, et teeb mitmeid kordi päevas, klähvis ta suust sõnad: See põletab mu ära!
Inglise keeles kõlab see niisama veidra väljendina kui eesti keeleski, siiski, naine korrutas seda mitmeid kordi iga päev. Arstid, viimases hädas, haarasid kinni sellest väljendist ning käskiskid naisel lõpetada selle korrutamise. Ühe nädala möödudes oli naise palavik langenud normaalsele tasemele.
Kuigi tavameditsiin ei pööra mingit tähelepanu patsiendi lemmikväljenditele, on neurokirurgid leidnud, et kõnekeskus inimese ajus omab täielikku kontrolli iga närvi üle kogu kehas. Kui me kõneleme sõnu, reageerib iga ihu närv, hakates toimima vastavalt välja kuulutatud sõnadele. Meie kõned on kui käsklused ihule, vaimule ja hingele, millele neil tuleb alluda.
Iga me sõna külvab elu või surma. Mõtleme natuke rohkem selle uue aasta alguses kuidas me oma sõnu kasutame… ja millised lemmikväljendid kujundame – sellest sõltub me elu… ja selle kvaliteet.
Eve Juurik
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.