Päikese paradoks – maa vanus?!
Nov 14th, 2013 by Antti Loodus
Päikese paradoks on väljakutse iidse Maa teooriale. Teadlased on juba ammu avastanud arhaikumi kihitidest fossiilseid vetikaid – tõendmaterial elu kohta, mille evolutsionistid on paigutanud 3,0-3,5 miljardi aasta tagusesse perioodi.
Vastavalt uutele uurimustele oli tol kaugel ajal Päike väidetavalt 70% vähem helendavam kui täna, mistõttu pidi Maa pind olema jäine ja elamiskõlbmatu.
See on ebaloogiline. Kui need kivimid oleksid tõeliselt 3,0-3,5 miljardit vanad, siis tolleaegne napp päikeseenergia oleks takistanud vetikate või muu eluvormi kasvu.
Et võidelda sellise jäise maapinna stenaariumi vastu, kirjutasid ajakirja Science autorid artikli, et Maa päikese puudujääk kompenseeriti kuidagi kõrgemal tasemel soojendatud kasvuhoonegaaside abil. Et uurida seda võimalust, kogus meeskond kvartsi sooni arhaikumi kivimitest Dresseri ja Apexi ladestisest Lääne-Austraaliast, mida arvatakse olevat ligi 3,5 miljardit aastat vana.
Need kvartsi sooned olid moodustunud hüdrotermilise aktiivsusega ja sisaldasid kristallidesse lõksu jäänud gaase ja vedelikke. Uuringu autorid eeldasid, et lõksus olevad gaasid ja vedelikud näitavad ürgse atmosfääri gaaside taset.
Kuid uurimistulemused olid pehmelt öeldes ehmatavad.
Teadlane dr Ray Burgess Manchesteri Ülikoolist ütles: “Eeldatava atmosfääri nitrogeeni kogus oli liiga madal, et saavutada CO2 kasvuhoone efekti, mis oleks piisav maapinda soojendama”. Tegelikult näitas uuring vastupidist: nn vana atmosfäär sisaldas ainult veidi vähem tänases atmosfääris leiduva lämmastiku taset, muutes “kahvatu noore päikese paradoksi” veelgi hämmastavamaks nende jaoks, kes usuvad miljardite aastate pikkust päikesesüsteemi ajalugu.
Kuigi uuringu autorid viitavad väikesele võimalusele, et kõrge süsinikdioksiidi (CO2) surve, mida nad leidsid gaasilistes kivimites, oleksid võinud aidata piisavalt maad soojendada, ei ole veenvad teadusuuringud seda veel tõestanud. Niisiis, kuidas said siis 3,5 miljardi aastased vetikad kasvada, kui atmosfäär oli külm ja puudusid atmosfääri soojendavad gaasid?
“Kahvatu noore päikese paradoks” on jänud “saladuseks” evolutsioonilisel ajaskaalal. Aga kui need teadlased võtaksid kaaluda võimalust, et Maa on vaid tuhandeid aastaid vana, nagu selgelt räägib sellest Pühakiri, siis ei oleks vajagi sobitada vana elu vana päiksega.
Loomise usku teadlased ei maadle selle paradoksiga, sest Päike, planeedid ja Maa on kõik noored ja loodud valmiskujul. Päikesekiirgus on loodud neljandal päeval loomise nädalas, suhteliselt aja alguses ning ei erine oluliselt palju tänasest – see selgitus vabastab teadlased tarbetust evolutsioonilisest sasipuntrast.
Tim Clarey, Ph.D.*
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
=================================
References:
1. Marty, B. et al. 2013. Nitrogen Isotopic Composition and Density of the Archean Atmosphere. Science. 342 (6154): 101-104.
2. Climate puzzle over origins of life on Earth. The University of Manchester press release, October 4, 2013.
3. Thomas, B. Can Solar ‘Belch’ Theory Solve Sun Paradox? Creation Science Update. Posted on icr.org March 21, 2012, accessed October 22, 2013.
4. Lisle, J. The Solar System: The Sun. Acts & Facts. 42 (7): 10-12.
* Dr. Clarey is Research Associate at the Institute for Creation Research.
Article posted on October 23, 2013.
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.