Kummalised esemed valedes kohtades.
Jan 8th, 2012 by Antti Loodus
TAGURPIDI PÖÖRATUD AEG. Kummalised esemed valedes kohtades.
Mida enam kaevatakse maapinna sügavustesse, seda enam tuleb esile üllatusi. Leidudest järeldub, et ka iidsetel aegadel tegeleti kaevandamise ja põllupidamisega – aina rohkem leidusid tõendab seda. Järgnevad huvitavad faktid rõhutavad kahte asjaolu.
Kui ametlikku dateerimist järgida, siis võib öelda, et muistne inimene elas ja tegutses oluliselt varem, kui seda lubaks arvata inimese levinud arengulugu. Teiseks, ürginimene oli väga arenenud isik. Pole tõendit, mis viitaks inimese järkjärgulisele arengule. Mõlemad siintoodud järeldused on ilmselgelt vastuolus levinud arenguloolise maailmapildiga.
On fikseeritud, et maa ajaloo üks suurimaid vulkaanipurskeid toimus Vaikse ookeani loodeosas. Selle purske tagajärjel kivistunud laavat on leitud u 200 000-ruutmeetrisel alal 5000 jala paksuselt. Purske toimumise ajaks pakutakse 15 miljonit aastat tagasi. Siis kattus enamus tänasest Washingtonist, Oregoni ja Idaho osariikidest ning osaliselt ka naaberosariikidest laavaga. Snake River lõikus läbi kivimikihtide u 3000 jala sügavuselt.
Paljud spetsialistid on siiski seisukohal, et nimetatud purse ei toimunud sugugi mitte nii ammu. Põhjuse selleks arvamuseks annavad piirkonnast leitud “ebaloogilised” leiud. 1889. aastal Idahos Nampa lähedal puurisid töölised arteesia kaevu. Puurimistööde käigus tuli 320 tolli sügavuselt maapinnast välja väikene põletatud savist figuur. Kujuni jõuti 6-tollise puuriga, mis uuristas läbi 15 tolli paksuse basaldi ja teiste kihtide. Järeldus sai olla ainult ühene: enne, kui basalt voolas, elasid piirkonnas väga arukad inimesed. (Velikovsky, 1955, p.87; Pensee, May 1972, 2:2, p.18). Californias elasid ürgsed inimesed. Nad töötlesid väga tugevaid kive, tootsid täiuslikku mörti ja nõusid, kasutasid ümmargusi, pannitaolisi anumaid, mis olid tehtud väga tugevast kivimist. Nendel nõudel olid kolm jalga ja tila. Neil olid ideaalselt töödeldud käepidemed. Leiti ka kulpe, kettaid või viskerõngaid.
Tolle aja inimesed olid võimelised puurima mägesid, et saada kätte kulda ja hõbedat. On leitud 210 tolli sügavusse puuritud iidne šaht monoliitses kivimis. Sealt leiti kivist altar. Leiud asetsevad enamasti kulda sisaldavates kaljudes või kruusas. Nt keder või sõel kullamaagi jahvatamiseks 300 jala sügavuselt, deegel ja uhmrinui, mis kaalusid 30 naela, helmed, augustatud kivid, 40 naelane ovaalne graniidist laud. Samuti leiti 130 tolli sügevuselt üksik inimluu, mis oli viiekordse laava ja tufi kihtide all. Seda saab seletada ainult nii, et inimene elas seal enne, kui laava voolas ja sügavad jõgede kanjonid lõikusid. (Victoria Institute, 1879, 15:193-198).
California ajalehed kirjutasid üksikasjalikult nikerdatud kaljujoonistest ja teistest kivist taiestest, mis kaalusid enam kui 800 naela ja asusid sadu meetreid maa sügavuses. Leiukohaks oli iidne jõesäng, mida dateeriti viimasest Jääajast märksa varasemasse aega. (Edward, 1964, p.109).
Moses Lake muuseumis Washingtonis on välja pandud mõned algelised kaabitsad, mis leiti glatsiaalse moreeni alt. Need tõendavad, et inimene elas tänase Washingtoni aladel juba tükk aega enne pleistotseeni, mida teadlased ei taha tunnistada. Sarnane avastus tehti ka Sudbury lähedal, Ontarios, Canadas. Sügavalt maa seest leiti kvartsiidi kirves ja kaabitsad, mis olid segatud glatsiaalse moreeniga. Jällegi see tõendab, et inimene elas piirkonnas enne jääaega. Teadlased ei ole aga nõus paigutama inimkonna ajalugu nii varasesse ajastusse. (Folsom, 1971, p.70; p.184).
Kummaline lugu ilmnes väikses külakeses Plateau Citys Colorados, Grand Junctionist idas. Keldri kaevamise käigus 1936. aastal leiti 10 jala sügavuselt sillutatud plaadid, mis olid asetatud mingile mördisegule. Kuigi plaadid dateeritakse umbes 20 000 kuni 80 000 aasta tagusesse aega, asetses see miotseeni formatsioonis, mida peetakse aga hoopis 250 000 aasta vanuseks. (Edward, 1962, p.100-101).
Heizer juhib tähelepanu mitmele vasturääkivusele üldleivnud geoloogilises ajamääratluses: hüääni hammas saetud ränikiviga enne hamba kivistumist, väljasurnud liikide fossiilistunud luudelt leitud lõikusoperatsioonide jäljed Pariisi lähedalt, Iirimaalt leitud tõend terariistade kasutamisest nüüdseks fossiilistunud ninasarviku jäänustel. Põhjamere põhja uuringutel leiti tamme tüvi kaua aega uppunud olnud metsast. Puu tüvel oli kirvejälgi. (Heizer, 1962, p.107-114).
Tavadateerimine paigutab paljude söekihtide tekkimise enne inimese ilmumise aega. Ometi leitakse aeg-ajalt söekihtidest väga kummalisi asju. Tänapäevased moodsad söekaevandamise tehnikad teevad sarnaste leidude avastamise võimatuks.
1885. aastal Austrias Vocklabruckis Isidor Braunile kuuluvas valukojas murdus lahti üks söeplokk. Sellest kukkus välja väike rauast või terasest kuubik, millel olid sügavad sisselõiked. Mõned selle uurijad jõudsid järeldusele, et ainult inimkäsi on võimeline sellist eset tekitama. Kaevanduse omaniku poeg annetas selle hiljem Linzi Muuseumile Austrias, kuid hiljem see kadus. Alles on ainult vitriin, mille sees see kuubik oli.
Vaidlused ei lõppe kunagi. Mõned arvavad, et tegemist oli hoopis meteoriiditükiga, kuid kahjuks ei ole enam võimalik seda eset uurida. Mõned arvavad, et see oli lihtsalt tükk rauda selle kaevanduse enda valukojast. (Thomas, 1971, p.28-29).
1912. aastal ühest kaevandusest Wilburtoni lähedal tuli esile üks müsteerium, mida ei ole siiani lahendatud. Kaks töölist said maa seest kätte ühe nii suure ja kõva söetüki, et seda ei saanud põletada. Nad raiusid selle vasaraga pooleks. Selle seest kukkus välja rauast pada, millest jäi söetükki ka pajakujuline jälg. Selle kohta koostati kahe töölise poolt kirjalik vandetunnistus ja leid fotografeeriti. Seda pada on uurinud paljud asjatundjad.
Šotimaal teatas üks ajaloo uurimise ühing sarnasest kummalisest avastusest. Šoti söekavanduse lähedal leiti samuti söe seest rauast instrument. Kusjuures leid nägi välja nagu kaasaegne riist, ainult söes ei olnud jälgegi, et keegi oleks selle sinna sisse hiljem puurinud.
Mõned aastad tagasi kirjutas Henry Morris, et ta on intervjueerinud söekaevurit, kes leidis söe seest täiusliku inimjala. Aastaid enne seda samas piirkonnas olid teised kaevurid välja kaevanud hästi konstrueeritud ehitise (CRSQ, 1970, 7:4, p.201; 1968, 5:4, p.147; Fort, 1941, p.127-128).
Freibergi Kaevanduse Akadeemia kogus Saksamaal on inimkolp, mis väidetavalt pärineb pruunsöest. Leid pärines 1842. aastast, enne Darwini teatud raamatu ilmumist. Leiu kohta levib erinevaid tõlgendusi, kuid kindlasti on probleemiks, et see pärineb kihist, mis peaks olema liiga vana inimkonna eksistentsiks. (CRSQ, 1968, 5:4, p.132).
Taolisi ebaloogisi leide on küll ja veel. Paljud nendest leidudest on küll paraku kadunud ja me ei saa neid uuesti uurida, kuid ometi annab see meile võimaluse tunda lugupidamist kauges minevikus elanud arukate inimeste vastu. Seega ajalooliste perioodide määranguid ei maksa väga tõsiselt võtta.
Autor: Erich von Fange
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Kivist leitud tööriist – haamer. Arheloogide sasipundar!
Kivist leitud inimese jalajäljed. Arheloogide sasipundar!
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.