Külmunud mammutite saladus?
Apr 6th, 2013 by Antti Loodus
Kas külmunud mammutid surid uputuses või jääajal? Me kõik oleme kuulnud, kuidas Siberist on leitud “miljoneid” külmunud mammuteid. Nende liha on külmunud nii kiiresti, et on täiesti söödav veel tänaselgi päeval. Ja nende kõhust leitakse subtroopilist taimestikku.
Selleks, et külmutada ülikiiresti sellise kehamassiga loomi, on vaja temperatuuri 200 kraadi (!) alla nulli. Seda saab seletada AINULT katastroofi kaudu. Sellise temperatuuri langemise sai põhjustada uputuse-eelse veekupli lagunemise sademed või komeedilt pärinev jää.
On tõsi, et on leitud ka kümneid tuhandeid mammutiluid ja -võhkasid, mis pole olnud kiiresti külmunud. Neid luid on leitud külmunud tundrast (või külmunud pinnasest maa alt) ja ei ole leitud settekivimitest, mis lebavad kihiõpetuslikult külmunud pinnase all. Külmunud osad, väljaarvatud mõned erandid, on leitud tänapäevaste jõgede külmunud kallastelt, tavaliselt väiksemate kihtidena suuremate tundra kihtide sees. Mõned leiud tunduvad olevat uppunud hiljem, kui jõgi on purustanud jää.
Veelgi enam, mao sisu ja seedimata toit (tegelikult avastatuna lausa hammaste vahelt) tundub olevat sarnane tänaste Alpide rohule. Külmunud liha ise, mida nii hundid kui koerad süüa armastavad, tavaliselt haiseb ega ole olnud kiiresti külmunud.
Pannes need tükid nüüd puslena kokku, tundub, et parim seletus oleks, et need mammutikarjad pärinevad elevandilaadsetest loomadest (hõlmates nii mastodonte kui elevante), kes pääsesid Noa laevalt. Kui uputus ladestas settekivimid, siis maapinna kihid, milles mammutid leitakse, pärinevad hilisematest kihistustest. Pinnas ja lihakehad ei saanud kuude kaupa vees ringi hulpida sellel ajal, kui teised setted ladestusid. Lisaks veel nende külmunud olek – järelikult on need leiud uputusejärgsed ladestused, mida hiljem on arvukalt kinnitanud jääaja inimeste fossiilid või esemed seoses mammuti luudega.
Need olendid tunduvad olevat hästi kohastunud jääaja-aegse kliimaga, kuid mitte uputuse-eelse kliimaga. Vahetult pärast uputust oli ilmselt vähe kiskjaid ja piisavalt süüa, et said tekkida nii tohutud karjad.
Saame tuua ühe huvitava võrdluse hirvede populatsioonist, kes elutses Saint Helensi mäel pärast katastroofilist hävitamist 1980. aastal. Pärast katastroofi toimus populatsioonis erakordselt suur vasikate sündivus, võimaldades karjal kiiresti suureks kasvada.
Me võime tõesti ütelda elevandi-laadsed, mis sobib kokku 1 Moosese 8:17 Jumala korraldusega, kus liigid täitsid uuesti hävitatud maa, kohastudes nende kliimaoludega, mida nad oma teekonnal läbisid. Neil läks alguses väga hästi, kuid mõned alamliigid jäid alla tohututele jääaja tormidele, teised liigid notiti maha inimeste poolt ja mõned neist ainult on säilinud tänase päevani.
by John D. Morris, Ph.D.
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.