Korallide ebausaldusväärsed kellad
Jan 12th, 2013 by Antti Loodus
50-aastane uurimus näitab, et korallide vanuse hindamiseks kasutatavad “kellad” on ebausaldusväärsed. Mõned bioloogid armastavad öelda, et maailma suurimad korallriffid on kasvanud tohututeks u 100 000 aasta jooksul.
Ometi Kariibi mere korrallide 50-aastane vastne uurimustöö näitab ilmekalt kasvukiiruse ebaõigest tõlgendamisest korallide vanuse määramiseks.
Seni arvati, et hinnates korallriffi kasvukiirust või nende kogusuurust saab teha arvutuse, kui kaua on korallriff kasvanud. Kuid uurimusega selgus, et üllatus-üllatus – korallide kasvukiirus ei ole konstantne ning on väga sõltuv erinevatest väliskeskkonna teguritest.
Korallriffi kasvukiirus sõltub järgmistest tingimustest: toitained, ilmastik, vee temperatuur, vee läbipaistvus (seega ka meretaseme kõikumine) ja muud faktorid. Pehmetel korallidel on pehmed kehad, mis ei ladestu lubjakivisse. Kõvad korallid võivad ladestusest aga “ära minna”, kui järgnevad põlvkonnad jätkavad materjali lisamist. Seega kui kõvad korallid kasvavad väga kiiresti mõnedes tingimustes ja väga aeglaselt teistsugustes tingimustes, siis ei saa olla ühtlast kasvumäära, mille järgi hinnata korallide vanust.
1972. aastal leiti üks riff, mis tekitas küsimuse suuresti hüpoteetilisest kasvukiiruse hindamisest, kuna see kasvas 1000 grammi ruutmeetri kohta igal aastal. Autorid kirjutasid, et “rohked meretasemete kõikumised mitme tuhande aastat jooksul on andnud talle soodsama kasvu“.
Gene Shinn, Ameerika Ühendriikide Geoloogia Uuringute ülikooli teadlane, hakkas mõõtma korallide kasvukiirust Floridas aastal 1960. Ta sisetas roostevabast terasest kepikese elavasse koralli ja pildistas seda koralli pidevalt. Ja niimoodi kuni 2010. aastani.
Ta tuvastas, et 70ndate alguses kahandas üks haigus oluliselt koralle ja nagu ta kirjutab: „See kahjuks pärsib oluliselt koralli kasvukiirust ja sturktuuri ka täna”. Seega haigused on ka üks oluline faktor, mis võib kahandada korallide kasvukiirust.
Teisalt korall võib kasvada ebatavaliselt kiiresti, kui haigusi ei ole, vesi on ääretult soe ja veetase soodus.
Drs. John Whitcomb ja Henry Morris märkisid seda aastal 1961, tsiteerides uuringut, mis tuvastas koralli kihi, mis oli kasvanud 20 sentimeetrit viie aastaga. “See kasvuperiood oli ilmselt seotud korallidele soodsa meretaseme sügavusega mõnesaja aasta jooksul pärast uputust”.
Iga protsess, mida loodusteadustes kasutatakse loodusliku kellana, eeldab püsivaid väärtusi ajas mingiks konkreetseks protsessiks. Kuid antud juhtum näitab selgelt, et korallide kasvukiirus selleks ei sobi.
Brian Thomas, M.S.
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.