Kes olid Jumala pojad ja hiiglased?
Apr 18th, 2008 by Antti Loodus
Et teeme siis otsa lahti. Paljudel on selle kirjakohaga seoses küsimusi. Lisan siia ühest raamatust loetu. Läbi ajaloo on FÜÜSILISELT leitud suurte inimeste sääreluid jms. kristlastest teadlased ei pea neid mingiks anomaaliaks vaid geneetiliseks muundumiseks, mis juhtus enne veeuputust, kui see inglite ja inimesega rikutud rass – sugu hävis. Need olid suured olendid.
Spekuleerida võib veel väga palju ja seda ka tehakse. Aga selge on see, et neil ei olnud vaid füüsiline suurus vaid ka teistsuguseid võimeid. Muide Piibel räägib ka nendest deemonitest (kes ühtisid naistega) et nad on ainsad olendid kes said juba karistuse igaveseks kätte ja on pilkases pimedusse aheldatud. Nad rikkusid vaimse maailma misiganes piire ja radasid ja neid tabas välguna ka Jumala karistus peale seda tegu. Tegu tõi aga viljad – geneetiliselt moondunud soo. Nad olid hiiglased.
Vanad iidsed legendid räägivad n. indiaanlaste 2 hõimul on sellised. Et kunagi hõivasid nende maa suured hiiglased, kes olid vägivaldsed ja okupeerisid nad. Hõimud pidasid nendega sõdu ja võitlesid oma vabaduse eest. See vägivaldne seeme ja deemonlik sugu oli selleks et kaotada Jumalik seeme!
Sama tuli esile ka veel peale Noad ja veeuputust. Nimelt oli ka peale veeuputust teatud DNA nihkega rass, kes tõusis jällegi esile ja kelle kaudu soovis saatan perverteerida ja et ei püsiks Jumalik ja geneetiliselt üks liin. Need sõjardrahvused, kellede seas oli ka hiiglasi (6 sõrme ja 6 varvast) olid aastatuhandeid Iisarlile ja jumala rahvale pinnuks. Saatan avaldas survet et nad kaotada ja ei täituks ettekuulutused. See on nö. oletuslik osa.
…………………………………………………………………………………………….
1.Moosese 6 peatükk
Inimeste patune eluviis
1.Mo.6,1
Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid,
1.Mo.6,2
siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid.
1.Mo.6,3
Aga Jehoova ütles: “Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!”
1.Mo.6,4
Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.
1.Mo.6,5
Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
1.Mo.6,6
siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.
…………………………………………………………………………………………….
Giant Axes fond in Sumer. Bagdad Museum Iraq.
Üks teine oletuslik versioon ja mis ka siin ja seal üles võetud ning osad kristlastest teadlased on selle nö. omaks võtnud st. on veendunud on see millest rääkis ka vend Kalev kunagi kristlikus foorumis:
Muide alates Aadamast kuni veeuputuseni ja mõnevõrra hiljemgi olidki inimesed vähemalt poole suuremad kui tänapäeval. Seda kinnitavad need samad inimskelettide leiud, millest sa rääkisid. Looduslikud tingimused olid siis kogu eluslooduse jaoks tänapäevaga võrreldes erakordselt soodsad. Piiblist võime me välja lugeda, et pärast veeuputust inimese eluiga hüppeliselt langes. Ühtlasi vähenesid ka mõõtmed ja elujõud üldse.
Et Aadam ja kuni Noani olid inimesed lihtsalt suurimad – väga suured. Kuna elasid kauem, elukeskkond olid totaalselt teine (ka taimed ja dinosaurused kasvasid metsikult usureks jms). Nii ja kui Jumal nägi, siis ütles umbes seda: et inimeste POPULATSIOON kasvab üle pea (elasid nad ju väga kaua) jms. aga see on väga segane tuletus jms.
Selle teooria uskujad siis usuvad et kuna maakera ei olnud kaldus ei olnud aastaaegu. Pilede asemel oli suur veemass, mis hoidis maakera kliimat ühtlasena (veeuputuses sadas see alla). Lisaks sellele elasid Aadam kuni Noani inimesed väga kaua, mis tingis selllise kasvu.
…………………………………………………………………………………………….
Gigantidest (hiiglastest) võid lugeda veidi infot, mõned pildid ja leiud:
…………………………………………………………………………………………….
Veidi pilte uskmatutele Toomastele:
…………………………………………………………………………………………….
Ateiste ja evolutsioniste ajavad need teemad marru. Nad hakkavad pilkama ja irvitama ja mõnitama! Et kus on need luud, ma ülikoolis käisin siis ma ei näinud neid. Üks osa “kokkulepitud maailma saamisloost” eliitteadlasi ei tahagi selliseid tõendeid uurida ja vastu võtta kuna see lükkab ümber nende 30 000 raamatule ülesehitatud maailma ajalugu ja evolutsiooni ja kõik mis selle peale on ehitatud.
Oh kallid õed ja vennad, me LÄHIAJALUGU (inimkond on vaid 6000 aastat vana) varjab üsna uskumatuid seiklusi ja asju!
Tegemist on FAKTIDEGA ja kahjuks ei mahu need piiblit kinnitavad leiud ja faktid änapäeva “tunnustatud ja heakskiidetud” selle “langenud maailma eliitteadlaste” teooriatesse ja hüpoteesidesse. Küll arvutatakse see asi on 30 000 aastat vana ja see 350 aastat vana ja kolmas hoopis see aga ei oska leida vastuseid kõige lihtsamatele küsimustele.
Selle kohta on öeldud nii:
Why are we being conditioned the other way? Because the Flood theory is not politically correct, nor tax-supported by the powers that be, as that theory supports a whole different & contrary world view to theirs! The majority of conscientious scientists prefer to keep their mouths shut to keep their jobs for convenience and filthy lucre’s sake, although there is an alternative minority of a few brave ones that do speak out!
…………………………………………………………………………………………….
Teadmusmaailm irvitab seda teemat pidevalt, nii kuis jaksab. See on “piiblituskuvate” halo vms. ja misiganes nimedega kutsutakse. Ometigi ei suudeta TÕDE mis kinnitab piiblit kaua kinni mätsida, ei suudeta seda meeletut infotulva matta. Internet on teinud võimalikuks salajastel asjadel kulutulena levida. Selle mis enne vaid vähestes raamatutes suurtes raamatukogudes tolmu kogusid.
Tänapäeva dateerimis, arheloogia jms. on üles ehitatud suure jama peale, mille kollapsit järellainetusena kardetakse lausa sõdu. Ometigi levivad valed ja kõikvõimalikud väljamõeldised müütidena edasi.
Mõned viiteid lugemiseks:
- Reports of Giant Races in the Ohio Valley Area
- GIANTS FROM TIMES PAST
- Were the Nephilim sons of God? Fallen Angels?
Põnevat avastamist …
Antti Loodus
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
2 Responses to “Kes olid Jumala pojad ja hiiglased?”
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.
Mina isiklikult olen kristlane,kellele meeldib nö. teaduslik
lähenemine Jumalale.Ehk,Jumala olemasolu,loomine või mis iganes muu selline,on teaduslikult tõestatavad.Kui ainult leiduks rohkem AUSAID teadlasi,kes viitsiks ja julgeks tunnistada oma eksimust
elu tekkimise kohta.Tegelikult viimasel ajal on üsna palju tunnistusi
selle kohta,et teadlased on pisitasa hakanud kalduma loomise poole.Minu teooria kohaselt mida enam teadus kaevub looduse üksikasjadesse(aatom,rakk,DNA,universum jne.),seda enam see mõistab,et ON OLEMAS SIISKI TARK LOOJA,KES ON SUUNITLENUD KÕIK SIHIPÄRASELT JA HARMOONIASSE TEINETEISEGA.
Lisaks kirjeldavad hiiglasi kogu maailma muistsed lood. HIILGAVAD: hiidinimesed, hiiud, ka hiilgavad, neid pikka kasvu olendeid mainitakse nii Piiblis Esimeses Moosese raamatus (1 Ms 6:4) kui mitmetes apokrüüfides, sh E e n o k i r a a m a t u s (14 ptk), Baaruki apokrüüfides, Etioopia eeposes K e b r a N a g a s t (100 ptk). Raamatus „Juutide muinaslood“ on koguni hiidude suguseltsid kirjas, kuhu kuuluvad ka n e f i l i m i d,
kes olevat olnud „hukutajad.“ Ka „Eskimote raamat“ kinnitab lapidaarselt: „Nendel aegadel elasid hiiglased maa peal.“ Andmeid h-te kohta leidub kirjanduses mujalgi ja mitmel pool on tuvastatud ka hiiglaste luid. Näit. 1936. a. Kesk-Aafrikas Elyasi järve kaldal. Hiidskelette on leitud Jaaval, Lõuna-Hiinas, Transvaalis Lõuna-Aafrikas, Gruusias 20. saj. alguses. Hiiglastest kõneleb nii sumerite eepos „G i l g a m e š“ kui maiade „P o p u l V u h“. Kreeka lugulauludes on neist juttu nii „Argonautikas“ kui loos Odysseusest. Arvatakse olevat ka lemuurlased või atlandid, kes väljunud koopast somadhi seisundist.
Põhja Ameerikas kutsutakse neid “Mound builder People” ehk siis Küngaste ehitajad ning esialgsed uusasukad kaevasid paljud need künkad lahti – sileda põllu nimel. Leiti skelette ja mumifitseeritud (võis olla ka tegu algselt muumiatega) laipu millede pikkuseks oli keskmiselt 2,5 – 3 meetrit ja pikimad oli 4 meetrit. Leiti ka hauamanuseid mis vastasid lahkunute mõõtmetega – metallsit kirveid, nuge ja mõõku ning kullast ja muudest metallidest ehteid.
Need leiud olid üheks põhjuseks miks loodi see “(kuri)kuulus” Smithsonian Institution. Just see organisatsioon toestas seal väljakaevamisi. Kuna kaevamised kestsid kaua siis hiljem farmerid enam ei teatanud enam leidudest – kuld lasti ümber sulatada muu “risu” kaevati kuskil kõrvalises kohas maa sisse. Enamuses toimus see kõik 1800 paiku kui oli suur USA keskosa asustamine Euroopa farmerite poolt. Paljud vanad lehed sisaldavad pilte ja jooniseid nii leidudest kui ka leidjatest ning ajast ja kohast. Hiljem kuulutati need künkad “kadunud” indiaanlaste pärandiks ja võeti “kaitsealla” ning seal keelustati igasugune uurimistegevus. Kuigi indiaanlaste suulises pärandis (mis samadel aegadel ja ka 1900 alguses kirja pandi – osaliselt vähemalt) on päris täpselt öeldud, et kui nemad tulid siis need “punapead” seal juba elasid. Hiljem kui indiaanlaste arvukus tõusis alustasid nad nende vastu sõda ning tuginedes oma arvulisele ülekaalule suutsid nad need “head ja andekad” (indiaanlaste endi sõnade järgi) hiiglased hävitada.
Paljud keskosa indiaanlased pidasid peale 1600 massiliselt saabuvaid eurooplasi nende “väikesteks vendadeks” ning puhastust indiaanlaste ridades kui karistust nende tegude – hiiglaste hävitamist – eest.
Kuid mõned üksikud killud pidasid vastu kuni 1700 algusesse kui on viimased tunnistajate ütlused elusatest punapeade järglastest. Eurooplased lugesid neid endi “metsistunud” suguvendadeks, kuid indiaanlased tegid selget vahet kes on kes ja kes kust pärit on. Samad indiaanlaste pärimused räägivad ka seda, et neil aegadel kui nemad saabusid (see kuulus Ameerika “asutamine” üle Beringi väina siis) Ameerikasse elas seal 2 peamist hõimu valgeid inimesi – punapead ja blondid. Nad ei olnud oma vahel küll sõjajalal, kuid hoidusid kiivalt teineteise piiridesse mitte minemast. Punapäid oli vähem ning neid peeti nõidadeks ja teadjameesteks, kuid järgnevad aastasajad ning just saabunud asiaatide parved suutsid neist mõlemast kogukonnast lahti saada.
Sellised on lood selle vana/uue Ameerikaga. Et anda asjale rohkem “värvi” siis lisan siia ühe jutu veel – see peaks olema küll mõnes teises teemas, kuid usun, et pole hullu. Kesk ja Lõuna Ameerika legendidest mis räägivad neid piirkondi külastanud pikast (pikkadest ehk) valgest mehest suure habemega teab vist igaüks kes natukenegi on lugenud selle piirkonna lugusi. Mõnele võib tulla ehk aga üllatusena, et samasugused legendid ja lood on ka Põhja Ameerika indiaanlastel olemas. See mees (neid võis ka mitu olla) käis ja liikus seal samadel aegadel kui Jeesus Palestiinas ning tegi ka ravitsemise “imesi” ning jutusstas ja jutlustas ühest Jumalast – oma Isast. Kui saabusid mungad juba “tänapäeva” Euroopast siis hämmastas neid mitmete hõimude eelteadmised ristusu detailidest ning mitmed suguharud ka olid omaks võtnud midagi sellist mis vägagi lähedalt meenutas just ristiusku. Algselt pandi see veel varajasemate ja Vatikanile tundmatute preestrite südametunnistusele, kuid ligem küsitlus näitas, et indiaanlased olid selle omaks võtnud juba mitu-mitu-väga-palju põlvesi tagasi – ammu enne kui “uued” valged mehed saabusid. Kas oli tegu Jeesuse kadunud aastate õpireisiga või toimus see peale tema ristilöömist ja ülestõusmist või oli hoopis tegu mõne tema jüngriga jääbki vist esialgu saladuseks….
Natuke mõtlemisainet. Tõendusmaterjale ehk hiiglasuuri koljusid, luid ja esemeid on leitud kogu maailmast – Aasia tasandikelt ja Kesk-Euroopa mägedelt ning mitmest Ameerika osast. Läänepoolkeral on seliseid leide ette tulnud nii kaugel lõunas, Patagoonias, kui ka Alaska tundrates, mis omal ajal oli tunduvalt leebema kliimaga paik.
Veeuputusest tehakse juttu nii Piiblis kui paljudes Ameerika indiaanlaste müütides (ja mitte ainult: ka Austraalia aborigeenide-ja soome-ugri hõimude juures). Paljud Põhja-Am. hõimud – irokeesid, tuskaroonid, huroonid, omaha indiaanlased ja mitmed teised – kõnelevad hiiglase kasvu inimestest.
Kunagi Põhja-Ameerikas elanud hiiglaste loole lisasid usutavust väljakaevatud suuremõõtmelised luud, koljud ja tarbeesemed. Need tõendid toetavad teooriat, et hiiglased olid dinosauruste kaasaegsed või elasid Maal koguni enne neid!
Tsiviliseeritud ühiskond oli praeguse USA territooriumil olemas juba enne tertsiaari ajastut!
Märkmisväärne on veel see, et kõnealustel hiiglastel oli kuus varvast ja tohututes lõualuudes topelrida hambaid. Tõendusmaterjalidest saaks kokku panna paksu raamatu. 1910.a. paiku leiti Braystowni lähistelt Tennessee ülemjooksult kividele pressitud ürgsed jalajäljed, nende seas ka kuue varbaga hiiglasekasvu inimese omad. Jalajälje kanna laius oli 33 sm-t. Kuuskümmend a-t hiljem (u.1870) teatas Washingtoni indiaanibüroo juht Frank la Fleche, et omaha indiaanlased on välja kaevanud kaheksa hiiglase luukered, mis kõik kenasti reas olid lamanud. Hiiglaste koljud olid 60 sm pikkused. Kas ei tuleta meelde Ehnatoni suurt koljut? Kummaline leid lisandus ajalukku 1891.a. Arizona osariigis Crittendenis. Hotelli rajamise kaevatööde käigus leiti roosast graniidist plokkidest hauakamber. Hauakambrist leiti kaunis egiptuse stiilis sarkofaag. Mõistagi ei olnud see egiptlaste töö.
Kirstul oli hiiglaslik, täispikkuses lebav mehekuju ja see oli valmistatud kummalisest savitaolisest, kuid sealjuurs eresinisest materjalist. Hiiglane oli alasti, ümber vaid niudevöö. Jalas olid tal hästi istuvd sandaalid ja peas midagi piiskopi mita sarnast, kuid selle tipuosa meenutas pistriku või kotka pead.
Hiiglase nägu oli majesteetlik ja võimukas, nagu Lihavõttesaare kivipead! Ka jalad olid ristatud ja – kuue varbaga! Sarkofaagi sisemuses oli vaid tolmu – kõik, mis oli lihast ja luudest järele jäänud. Kõigist inimkeha osadest on kolju see, mis kõige kauem lagunemisele vastu peab.
Esitasin ainult mõned pudemed Ameerikast leitud hiiglaste jälgedest. Palju on lisaandmeid ka Euroopa hiiglaste kohta.
Hämmastavad leiud tulid päevavalgele veel 1810.a. paiku Kalifornias ja 1924.a. Montanas. Üks neist oli kuuevarbaline hiiglane, teine tohutu suur mehekolju, mis leiti 40 m sügavuselt laavakihi alt.
Kaliforniast Santa Rosa saarelt Santa Barbara kanalist leiti hiiglase kolju, mille massiivsetele lõualuudele toetus topelrida hambaid. Vanas Babüloonia Talmudis tehakse veeuputuseelsel ajal elanud topelhammastega hiiglastest samuti juttu! Paljud nendest leidudest jäävad 19.saj. algusaastatesse. Ühel sellisel juhul, kui sõdurid Lampocki rantšos Kalifornia osariigis hiiglase luustiku välja kaevasid, palus kohalik katoliku prester säilmed uuesti matta, sest kohaliku rahva kinnitusel oli tegu jumaliku olendiga. Sellised säilmed tulevad enamasti lagedale vulkaanilise tuhakihi alt, mis on märgiks kunagisest kataklüsmist.
Ja nüüd kõige huvitavam nendest iidsetest leidudest. Lool oli ka pealtnägija, kellel oli võimatu toimunusse sekkuda. 1943.a. kevadel saadeti USA armeeinseneride vabatahtlike brigaad (Alaska kaitsedepartemangu haru) tööle Alcani maanteele. Fort Lewisisse jõudnud, anti neile uus ülesanne ja lähetati väikesele saarele Vaikses ookeanis, Aleuutide saarestiku läänepoolses otsas. Saare nimi on Shemya ja see asub vulkaanilise tekkega Attu saare läheal, kuid seda võib leida vaid USA militaarkaartidelt.
Shemyal pidid mehed rajama maandumisraja lennukitele. 1943.a. mais tehti märkimisväärne avastus. Kui kivikamakaid kokku lükati ja maad kaevama asuti, pööras ekskavaatorikopp kiht kihi haaval ümber fossiile, iga järgmine leid eelmisest erinev. Ühest sellisest kihist leiti h i i g l a s l i k u d inimluud ja koljud, kõrval mmmuti ja mastadoni luud ja kihvad. Koljude pikkus ulatus50-60 sm-ni. HIIGLASTE KASV ULATUS üle SEITSME MEETRI!
Hiiglaste kasv langeb kokku hindu folklooris tuntud hiiglaste omaga ja kulsate Kesk-Aasias, Hindukuši mäetikus asuvate Baiani kujude pikkusega. Shemyal teeninud ohvitserid nõudsid rangelt, et leid jääks saladuseks. Üks sõduritest, kes jagas üht-teist paleontoloogiast ja antropoloogiast (mitte segi ajada Morgani uudse sõna pseudoargelogiaga!) mõistis, kui väärtuslik leid see on ja üritas mõned luud kõrvale panna. Teda ähvardati sõjatribunaliga, kui ta saagist ei loobu. Mees aga jutustas hiljem lugu siiski (seda lugu te praegu loetegi!).”Hiiglaste jäänused leiti u. kahe meetri sügavuselt. Suuremate luude hulgas oli ka väiksemaid. Asjaolud viitasid sellele, et see oli iidne matmispaik. Kummaline oli see, et hiiglaste kolpades olid 5-sm-se läbimööduga augud. Võib-olla oli see iidne tava, kus hing päästeti vabaks läbi trpanatsiooniava? Hiiglaste koljud olid, kui nende tohutd möötmed välja arvata, täiesti sarnased inimeste omadega ja kõrge laubaga. Viimasel ajal ei ole kahjuks Shemya saarel vulkaanilist tegevust olnud (aga võib olla nüüd juba on? Kes viitsib, võiks uurida!). Leiti ka elevandiluust mänguasju, nukke, paate, noole-ja odaotsi, mammutikihvu.