Jääaeg: põhjused ja tagajärjed
Feb 16th, 2013 by Antti Loodus
Jääaeg: põhjused ja tagajärjed. Jääaeg on olnud uniformsele mõtteviisile juba pikaks ajaks küsimärgiks, kuna see on niivõrd ebaloogiline.
Mitte ükski tänasel päeval teadaolev kliimasündmus ei suudaks tekitada sellist katastroofi. Kreatsionistlik mudel, mis tugineb Piiblis ilmutatud ajalooliste sündmuste kirjeldusele, pakub võimalikku seletust.
Noa-aegne suur uputus lõppes maapinna täieliku ümberkujundamisega ja muutis täielikult maakera hüdroloogilist ja meteoroloogilist süsteemi. Jääaeg toimus ilmselt vahetult pärast uputust, võibolla nt Iiobi päevadel, kes kirjeldab oma raamatus lund ja jääd (Ii 38:29). Iiob ei elanud jäätekkelises piirkonnas, kuid ometi teadis ta jäist olukorda põhja pool.
Võti jääajaks peitub temperatuuris – mitte külmas, vaid soojas. Jää tekib lumest ja lumi õhuniiskusest, mis saab pärineda sooja mere kohalt ja aktiivsest tektoonilisest tegevusest.
Jääaeg algas ja kestis, kuni ookeanid olid ära jahtunud ja atmosfäär selginenud. Vesi “püüti” jäässe “kinni”, madaldades sellega maailmamere taset (pakutud on 120-180 meetri võrra) paljastades mandri lavad. Jääajal olid mandrid ilmselt omavahel kõik ühendatud maismaasildade kaudu.
Pärast jääaja lõppu jää sulas ja sulavesi voolas merre ning tõstis maailmamere taseme tänasele kõrgusele, ujutades üle mandrite servaalad. Tänaseks on leitud arvukalt uppunud tsivilisatsioone, kes ilmselt olid ehitanud oma elamise vahetult pärast uputust liiga vee lähedale.
Hiljuti leiti üks selline uppunud linn Mustast merest, pannes paljusid spekuleerima, et selle uppumise põhjutas lokaalne Noa uputus. Kuid nii ei saa seda võtta. Musta mere põhjas on sadu jalgu paks setete kiht, mis tunnistab suuremast uputusest. Leitud varemed olid ehitatud pärast Noad, kuid ujutati üle, kui jääaja lõpul vabanev vesi ületas loodusliku tammi tänase Istanbuli lähedal. Sarnane stsenaarium toimus ka Vahemerega. Tõusev maailmamere tase ületas tammi Gibraltari juures ja uputas madalal asuvad lammialad koos tolleaegsete sisemaiste järvedega. Suurbritannia oli osa Euroopast. Hudsoni laht oli kuiv. Paljud Vaikse ookeani saared olid ühendatud mandriga jne..
1 Moose raamat 10:25 märgib, et Pelegi päevadel “jagunes maa”. See ei pruugi tähendada, et Pelegi päevadel avanes Atlandi ookean, olles justkui järgmine uputuslugu. Seda kohta võib mõista ka nii, et Pelegi päevadel, kui jääaeg lõppes, lahutas tõusev maailmaere tase mandrid üksteisest.
Vahetult pärast uputust oli Jumal niimoodi määranud, et loomad ja inimesed saaksid levida kõikjale maal. Inimese mäss Paabeli torni juures põhjustas inimkonna laiaulatusliku hajutamise, kuna toona olid olemas maismaasillad. Kui maa oli taasasustatud, sulas jää, lahutas mandrid ja peatas globaalse migratsiooni. Jumal tegi seeläbi võimalikuks nii inimeste kui loomaliikide levimise.
John D. Morris, Ph.D. *
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.