Iidse Egiptuse püramiidid
Feb 9th, 2013 by Antti Loodus
Iidse Egiptuse püramiidid. Egiptuse püramiidid on hämmastavad ehitised, mis vaimustavad inimesi ka tänapäeval. Kokku on püramiide 100, millest mõned on küll väiksemad ja sümboolsed. Kuid 17 nendest on suured ja nii nende suurus kui ehituslik olemus paneb nende külastajaid ahhetama.
Kriitikud kasutavad neid püramiide näitena Piibli ajaloolisuse vastu. Nad väidavad, et püramiidid on ehitatud ammu enne väidetavat Noa-aegset veeuputust. Või et uputus oli ainult lokaalne sündmus, mitte globaalne, nagu väidab Piibel.
Väga vähe on teada vaarao Neferhotep I kohta (vasakpoolne pilt). Mõned Piibli ajaloolased usuvad, et tema oligi see, kes heebrealasi taga kiusas ja oli Iisraeli väljarände-aegne vaarao. Tema keha ega hauakambrit ei ole mitte kunagi leitud.
Vastuolud Piibliga on tekkinud sellest, kuidas tänapäevased egiptoloogid on koostanud Egiptuse kronoloogia. Manetho, üks Egiptuse preester, on pannud kirja kuningate ja dünastiate nimekirja koos nende valitsusaegade pikkusega. Kuigi hauakirjad ja ka templite kirjad kannavad kronoloogilist informatsiooni, jääb probleemiks nende tõlgendamine. Et väheleiduvaga tööd teha, on arheoloogid pidanud tegema ohtralt kirjutamata eeldusi. Tänapäevased egiptooloogid on kujundanud välja pika kronoloogia, mis on kooskõlas ideega inimkonna miljonite aastate pikkusest arengust.
See mõtteviis on üle kantud ka iidse maailma lahtimõtestamisse. Väidetavalt olevat esimesed inimühiskonnad olnud primitiivsed korilased. Kuid kuidas said nad siis ehitada selliseid arhitektuuri monumente?! Kui nad oleks alustanud ilma tehnoloogiata või sotsiaalse elukorralduseta, kuidas saadi sellised võimsad ehitised üldse püsti? See on nii vastuoluline idee, et seetõttu peetakse isegi tulnukate maal käimist reaalsemaks kui oma evolutsioonilise maailmapildi murdmist.
Kuid Egiptuse püramiidid ei ole absurdsused, kui vaadata asja Piibli ajaloo seisukohalt. Vastavalt Pühakirjale rändasid esimesed asukad Egiptusesse Eufrati jõe äärest Paabeli torni sündmuste järel. Egiptuse kronoloogia on pikk seetõttu, et dünastiad paiknesid üksteise kõrval samaaegselt. Teiste sõnadega valitsejad olid üksteise suhtes konkurendid. Mõningaid dünastiaid võis ka üldse mitte tegelikkuses eksisteerida.
Tundub, et esimesed Egiptuse asukad pärinesid Mizraimist, Hami järeltulijatest (1 Mo 10:6, 13). Sellel põhjusel ka alates kohe esimesest dünastiast oli tegemist kultuurrahvaga, kellel juba oli kirjakeel.
Esimese kahe dünastia jaoks ei ehitatud püramiide. Selle asemel maeti kuningad tellistest hauakambritesse, mida nimetati mastabadeks. Kolmandas dünastias oli Kuningas Zoser`il vesiir (peaminister), kelle nimi oli Imhotep, kes kasutas telliste asemel jämedaid kivist blokke, et ehitada kuningatele mastabasid. Ta lisas kuus korrust, ehitades sellega valmis kuulsa Sakkara astmelise püramiidi Niiluse jõe läänekaldale, 20 km tänapäevasest Kairost. Seda peetakse esimeseks Egiptuse püramiidiks.
Seneferu ja poeg
Vaarao tööjõud
Hiljuti kaevas arheoloog Mark Lehner välja küla, milles püramiidi ehitajad elasid. Ta leidis pagaritöökoja, mis hinnanguliselt andis leiba iga päev 20 000 töölisele. Ta leidis ka kalmistu, kuhu need töölised maeti, kes töö juures surid. Mõnedel neist olid murtud luud, mis olid põhjustatud suurtest raskustest, aga lahased ja oskuslik arstlik käsitsus on võimaldanud nendel luudel jälle kokku kasvada. Teiste sõnadega on arvukalt tõendeid, et püramiidid on ehitatud inimkätega ja mitte tulnukate poolt. See ei ole üllatav, kui mõelda asja Piibli seisukohast.
Suurim iial ehitatud püramiididest on Seneferu, neljanda dünastia esimese kuninga oma. Umbes 40 km Sakkarast lõunas, Meidumi juures. Ta ehitas esimese püramiidi, mis on tõelise püramiidi kujuga. Kahjuks on välimised kivid purunenud, jättes järele astmelisest püramiidist sisemise osa.
Seneferu ehitas ka teise püramiidi Sakkara lähedale – Dahshur´i. Ta nimetas seda väändunud püramiidiks, sest alumine pool tõuseb 54-kraadise nurgaga, oluliselt järsemalt kui ülemine pool, mis on ainult 43 kraadi. Mõnedes alumistes kivides on mõrad, mis pani võibolla Seneferu ehitajad kartma, et press võib minna liiga suureks ja lõpetasid ülemise osa ohutuma nurgaga. See on selge tunnistus eksperimendist ja selle läbikukkumisest, mis vastab esimeste inimeste intelligentsuse näitajatele. See näitab ka, kui absurdne on tulnukate idee püramiidide ehitusel.
Seneferule ei piisanud sellistest suurtest monumentidest ja ta ehitas Dahshuri veel ka nn Punase püramiidi. Kõik selle püramiidi alumised nurgad on 43 kraadi all. Võibolla oli see tema viimane katse ehitada püramiidi, mis ei kukuks talle pähe, kui ta kord sinna maetakse!
Seneferu poeg Khufu (Kreeka ajaloolased nimetavad teda Cheops) ehitas maailma kõige suurema püramiidi, mis asub Giza Platool, Sakkarast põhjas ja 15 km Kairost. See on 146 m kõrge ja seda tuntaksegi Suure püramiidi nime all. Selle ehitusel on kasutatud tohutult palju tööjõudu.
See püramiid koosneb kolmest miljonist tohutust kiviblokist, millest mõne kaal on 15 tonni. Kuninga hauakamber asub tohutu suures graniitblokkidest keskmes, mis on transporditud mööda Niilust Assuani juurest, 1000 km lõuna poolt. Need kaaluvad igaüks 30 tonni, kuid on nii täiuslikult ühendatud, et sinna vahele ei ole võimalik isegi paberilehte panna. Kuidas nad saavutasid sellise täpsuse, on väärt tõelist imetlust.
Püramiidide dünastiad
Khufu poeg Djedefre jätkas nende perekondlikku traditsiooni ja ehitas püramiidi Abu Roash´i, mõned kilomeetrid Gizast loodesse. Seda kas ei lõpetatud kunagi või on kohalikud röövlid eemaldanud ülemised kivid.
Dünastia kaks järgmist kuningat Khafre (kr k Cephren) ja Menkaure (kr k Mycerinus) ehitasid oma püramiidid uuesti Giza platoole. Khafre püramiid on sarnane Khufu ehitisega, kuid sel on järsemad nurgad, nii et ehitamiseks läks vaja vähem kive.
See kuningas Zoseri kuju tundub karm, kuna vargad on varastanud silmad ja kahjustanud nägu. Koos oma arhitekti Imhotep´iga oli tema esimese püramiidi autor.
Menkaure´ püramiid on oma suuruse poolest ainult neljandik varasematest, kuid alumised kividest pärinevad jälle Assuani äärest. Nende graniitblokkide mõned välisküljed ei ole lõpetatud, võimaldades arheoloogidel näha, et välimised blokid ei olnud enne oma paigaldamist täpselt lõigatud. Pigem nad pandi kohale ja siis kiviraidurid alustasid raiumist tipust allapoole.
Viienda ja kuuenda dünastia püramiidid olid kehvast killustikust, kuid kaetud ilusate valgete kividega. Paljud nendest kividest on ära varastatud, jättes järele rusuhunnikud. Unas, viienda dünastia viimane kuningas, alustas oma eluga uut kunsti. Tema hauakambri seina peal on vertikaalsed hieroglüüftekstid (eelmistel püramiididel puudusid originaaltekstid).
Dünastiaid seitsmest kümneni on traditsiooniliselt käsitletud kui vaesuse ja kaose perioodi. Õpetlased oletavad, et neid dünastiaid võibolla ei eksisteerinudki, vähemalt mitte kui iseseisvad dünastiad – teine põhjus, miks tuleks Egiptuse kronoloogiaid lühendada.
Tellispüramiidid
Järgmised dünastiaid nimetatakse Keskmiseks Kuningriigiks ehk väe ja rikkuse perioodiks. Koos lühendatud kronoloogiaga võime just seda aega pidada Joosepi ja tema perekonna valitsusajaks Egiptuses (12. dünastia) ja Mooses sündis enne, kui see dünastia lõppes.
Enamus selle dündastia püramiididest on tehtud miljonitest suurtest mudast päikese käes kuivatatud tellistest. Väljaspoole pandi siledad kivid, et anda püramiidile ehtsat välimust. Palju kive on kaduma läinud.
Juudi ajaloolane Josephus kirjutas juudi orjade olukorrast Egiptuses: “Nemad [Egiptuse kupjad] panid ka neid püramiide ehitama.
Piibli järekord
Amenemhet III tellispüramiid. Ta võis väga hästi olla just see vaarao, kes valitses Mooses ajal.
Tellised segatud põhuga – võibolla see, mida israelliidid valmistasid (2 Mo 1:14; 5:7–19).
Niisiis esimeste dünastiate kronoloogiat võib lühendada ja iisraelliidid olid Egiptuses 12. dünastia ajal. See oleks kooskõlas selleaegsete tellispüramiidide ehitamise ajaga. Vastavalt 2 Mo 5:7 ütles vaarao oma käsilastele: “Ärge andke enam inimestele roogu kivide valmistamiseks, nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile roogu!” Tundub, et vastupidiselt Josephus´le arheoloogid eksivad.
On ka tõendeid, et Egiptuses oli sel perioodil Aasiast pärit (kas Süüriast või Palestiinast) orje. Dr Rosalie David oma raamatus The Pyramid Builders of Ancient Egypt kirjutas: “On ilmne, et mõnedes linnades oli asiaate eriti palju ja see võis mõjutada Egiptuse olukorda. . . . Nende täpset kodumaad (Süürias või Palestiinas) ei saa piiritleda . . . nende olemasolu Egiptuses jääb ebaselgeks..” Kuid see pole nii, kui võtta aluseks Piibel.
Sir Flinders Petrie ja Rosalie David ei suuda mõista nende orjade kohalolu Egiptuses, kuna nad peavad silmas Egiptuse traditsioonilist 12. dünastia käsitlust. Need pärinevad aastatest 1990 kuni 1785 eKr, kuid Piibel dateerib juutide Egiptuses elamise aja 1660 – 1445 eKr (1 Ku 6:1).
On tähelepanuväärne, et leiud näitavad, et need orjad kadusid Egiptusest äkitselt ja traditsiooniline arheoloogia ei oska öelda, miks. Orjade puhul on ebatavaline äkitselt massiliselt kaduda. Dr David kirjutas: “. . . Igapäevaste tarbeesemete rohkus, mis majadest on leitud, annab tõesti mulje, et nende lahkumine on olnud äkiline ja ettekavatsemata .”
Viimane suur püramiid
Mumifitseerimine
Inimesed seostavad sageli Egiptust muumiatega. Kuiv õhk säilitab hästi liivasse mattunud kehasid.
Oma varases ajaloos egiptlased teadlikult mumifitseerisid surnuid. See protseduur oli kallis ja seda said endale lubada ainult valitsejaid ja aadlikud.
Protseduur kestis 70 päeva ja sisaldas kogu kehas leiduva niiskuse eemaldamist, nii et säilmed kuivasid, mitte ei lagunenud. Hiljem, kui kõik organid olid eemaldatud, toimetati kehaga veel mitmeid määrimisi ja nad seoti sadade meetrite pikkustesse linadesse.
Nagu ikka paganühiskondades, ei järginud egiptlased Piibli Jumalat, Loojat. Nad uskusid, et oma kehade säilitamise kaudu saavutavad nad igavese elu.
Ka oma kolossaalsete monumentide ehitamisega peeti silmas igavikulist püsimist.
Egiptuse viimane suur püramiid ehitati Amenemhet III poolt Hawarrasse, 110 km Kairost lõunas. See vaarao võis vabalt olla Moosese kasuisa.
Tema tütar Sobekneferu oli enda dünastia viimane valitseja ja tal ei olnud poega, kes oleks saanud pärijaks. Ta võis vabalt olla vaarao tütar, kes “tuli end jõe äärde pesema” (2 Mo 2:5). Seda mitte põhjusel, et kojas poleks leidunud vannituba, vaid ilmselt ta palvetas jõe ääres viljakusjumala Hapi poole, et see annaks talle lapse. Seega võis ta vabalt korvis lamavat imikut nähes pidada seda jumala antud vastuseks.
Kui Mooses oli 40 aastat vana, “ilmutas ta oma sümpaatiat Iisraeli soost orjade vastu”, tappes ühe nende kurnajatest. Kui see jutt jõudis vaarao kõrvu, põgenes Mooses Midjanimaale. Kui Sobekneferu suri, siis lõppes ka nende dünastia. 40 aastat pärast Mooses põgenemist ütles Jumal talle: “Kõik mehed, kes püüdsid su hinge, on surnud” (2 Mo 4:19). Ta pöördus tagasi Egiptusessse ja sattus konflikti vaaraode 13. dünastiaga, võimalik et Neferhotep I-ga, kelle muumiat või matusekohta ei olegi leitud.
Kui me võtame Piiblisse kirjutatud ajaloo, nii nagu see seal on, siis me leiame aluse arheoloogiale. Püramiidide ehitajad ei olnud loomadest välja arenenud inimesed. Pigem olid nad osa väga arenenud tsivilisatsioonist, mis suutis ehitada imposantseid torne, mis kõrgusid üle Paabli tasandike (1 Mo 11). Inimesed pärinesid perekonnast, kes väljusid laevast, mis kaalus 15 000 tonni (1Mo 6-8). Me ikka ei tea täpselt, kuidas nad suutsid kogu Egiptuse vaatamisväärsusi ehitada, kuid me võime olla kindlad, et inimestel, kes olid vähem kui 30 põlvkonda Aadamast, oli uskumatult suur intelligentsi tase.
David Down
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.