Fauna kujunemine isoleeritud paikades?
Jul 4th, 2010 by Antti Loodus
KUIDAS ON KUJUNENUD FAUNA SELLISTES ISOLEERITUD PAIKADES NAGU AUSTRAALIA? Alustuseks olgu öeldud, et vastavalt Jumala Sõnale, on maakeral toimunud globaalne veeuputus. Kõik maad mööda liikuvad, õhku hingavad olendid, kes laevas ei olnud, hukkusid ja maa on taasasustatud nende poolt, kes olid laevas.
Kuidas jõudsid loomad laeva?
Skeptikud kirjeldavad pilti, kuidas Noa käis mööda maad ja kogus erinevates maailma osadest kokku erinevaid loomi: nt Austraaliast kängurud või mõned muud endeemsed liigid. Tegelikult aga on Piibel ühemõtteline, et loomad tulid ise Noa juurde ja tema ei pidanud tegelema nende kogumisega (1 Mo 6:20). Piibel küll ei ütle, kuidas need loomad tulid.
Samuti ei tea me täpselt, milline oli Maa geograafia enne veeuputust. Me võime oletada, et sellel ajal eksisteeris ainult üks kontinent ja see muudab küsimuse loomade kohale jõudmisest lihtsaks.
Tõendid kaasajast
Kui Krakatau vulkaan purskus 1883 aastal, jäid saare jäänused mitmeks aastaks elutuks, kuid on nüüdseks taastanud oma liigrikkuse, sisaldades mitte ainult putukaid, vaid ka linde, sisalikke, madusid ja mõnesid imetajaid. Mitte keegi ei oleks osanud eeldada, et need olendid suudavad nii pikka mereteed ületada, mida nähtavasti nad siiski suutsid. See näitab, et meie mõistmine võib üldse olla väga poolik.
Maa sillad
Evolutsiooniline käsitlus ütleb, et inimene ja loomad on kord kergesti ületanud Beringi väina, mis lahutab Aasiat ja Ameerikat. Enne kui kontinentide drifti idee populaarseks muutus, arvati, et jääaegade tõttu oli maailmamere tase madaldunud piisavalt (vesi seoti jäässe), et tekitada maasildu, võimaldades “kuiva jalaga läbipääsu” ka nt Euraasiast Austraaliasse.
Evolutsionistid usuvad, et vahepeal on toimunud mitmeid merepõhja tektoonilisi tõuse ja langusi, mis toimusid jää ajal. Näiteks, usutakse, et osad Californiast on kerkinud sadu meetreid oma algsest tasemest jääajal. Seda kutsutakse “pleistotseeniks”. Kreatsionistid paigutavad pleistotseeni setteid uputuse järgsesse aega, aega mil toimus ulatuslik migratsioon.
Samal moel ja ajal eksisteerisid ka teised kuivad maa piirkonnad, sh ka need maasillad.
On laialt levinud eksiarvamus, et kukkurloomad on ainult Austraaliale iseloomulikud. Elavaid kukkurlasi: opossumid, näiteks elavad ka nii Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja fossiilseid kukkurloomi sh ka kängurusid on leitud igalt kontinendilt.
Kreatsionistid usuvad, et pärast uputust on toimunud üks jääaeg. Madaldunud veetase võimaldas sellel ajal sajanditeks maismaaühendusi tänapäevaste kontinentide vahel. Ja Pelegi ajal nimetatud maa eraldumist saab seletada jää sulamisel tekkinud maailma mere veetaseme tõusuga, mis lahutas kontinendid.
Kas kängurud hüppasid terve teekonna Austraaliasse?
Kuidas läbisid loomad pika teekonna Araratilt Austraaliasse? Kuna veeuputusega seostub jääaeg, mis sidus ära suure osa veest sajanditeks, siis oli loomadel oli migratsiooniks aega mitme põlvkonna vältel.
Meil ei ole infot, kuidas nägi oli fauna välja enne veeuputust. (Kängurud, nagu iga teine loodu) ei elanud isoleeritud saarel, nagu tänapäeval. 1Mo 1:9 laseb meil arvata, et enne veeuputust oli ainult üks kontinent. Me võime arvata, et kängurud võisid elada Noast kiviviske kaugusel, kui ta oma paati ehitas.
Võib ju küsida, et kui loomad migreerusid Austraaliasse pikema perioodi vältel (ületades seejuures ka nt Indoneesiat), miks me ei leia nende loomade fossiile sellelt teekonnalt?
Fossiilistumine on üldse harv sündmus, nõudes erilisi õhukindlaid ja väga kiireid mattumistingimusi, et mitte kõduneda. Lõvid on elanud Iisraelis kuni viimase ajani. Kuigi me ei leia Iisraelist mitte ühte lõvi fossiili, ometi ei saa me eitada nende ajaloolist kodumaad. Kunagi olid Ameerika ühendriikides miljonilised piisonikarjad ja nendest pole üldse fossiile leitud! Miks me siis imestame, et väiksed populatsioonid, kes tõenäoliselt põgenesid kiskjate eest ja viibides ühes piirkonnas vaid lühikest aega, peaksid jätma fossiile?
Unikaalsed organismid
On veel üks põhjus, miks on olemas endeemsed taimed ja loomaliigid. Miks on nii, et species X on leitav ainult Madagaskaril ja species Y ainult Seishellidel? Tänapäeva praktilised vaatlused näitavad, et lihtsalt mõned kohad on ainult sellised, kus need X ja Y suudavad ainsana ellu jääda.
Paljud tänapäeva kängurute eelkäijad asustasid mitmeid maailma paiku, aga on nüüdseks välja surnud. Võibolla on nii, et need, kes täna Austraalias säilinud on, rändasid sinna eest ära muude imetaja liikide eest ja jäid isolatsiooni ning pääsesid seetõttu lihtsalt ära söömisest.
Palmi Orus Kesk-Austraalias valitseb üks endeemne palmiliik Livingstonia mariae, mida pole kuskil mujal maailmas. Kas see peab tingimata tähendama, et see liik on olnudki iseloomulik kogu aeg ainult sellele kohale? Sugugi mitte. Kaasaegsed uputuse-järgse kliima mudelid näitavad, et sajandeid pärast uputust oli maailma kliima oluliselt niiskem kui praegu. Ka evolutsionistid nõustuvad et Sahhaara kõrbe ala oli kunagi lopsakas ja roheline. Ka Kesk-Austraalia oli niiske, troopilise kliimaga ala. Seega annab alust arvata, et see unikaalne palm võis olla levinud tervel Austraalia mandril või ka teistes piirkondades maakeral, mis olid varemalt niisked.
See palmiliik on jäänud ellu tänaseks ainult Palmiorus, kuna seal ei ole toimunud kuivamist, nagu see on mujal Austraalias. Mujal, ta suri siis välja.
Tõepoolest, tuleb meeles pidada kontseptsioon muutuvast vegetatsioonist koos kliimamuutustega kui räägitakse veeuputuse järgsest loomade migratsioonist. Näiteks küsimus on sarnane: kuidas saavad tänasel päeval vihmametsade asurkonnad olla ületanud tuhandeid kilomeetreid, mis täna lahutavad ekvatoriaalseid metsi üksteisest? Vastus on: et vahepeal ei olnud kõrbesid!
Koaalad ja teised spetsiifilised liigid
Mõned probleemid näivad siiski väga ületamatutena. Näiteks, on loomad, mis nõuavad eridieeti eri taimede osas, mis kasvavad erilises paigas- Selline on nt panda karu Hiinas või koaalad Austraalias. Me võime oletada, et ka need taimed, mida vajatakse, kasvasid varasemalt laiematel aladel.
Aga võib olla ka teine võimalus: vajadus spetsiaalse, unikaalse tingimuste järele ellujäämiseks võib olla ka kohastumise tagajärg, allamäge muutus. See võib avalduda geneetilise info kaona e olla degenereeriv mutatsioon. Heaks näiteks selle kohta on mitmed aretatud koeratõud, mis ei ole enam üldsegi sarnased oma metsikule esivanemale ja nõuavad väga erilist kohtlemist.
See annab võimaluse, et need loomade esivanemad, kes laevast välja tulid, ei olnud nii “kapriissed” või spetsialiseerunud. Seega võis koaalade esivanem olla palju rikkalikuma toiduvalikuga, kui praegune liik.
Sellised kohastumused ei nõua üldse pikka ajaperioodi. Paar, kes laevast väljus, jagunes kiiresti alamliikideks, kes hargnesid erinevates suundades ja võtsid omaks erinevaid kohastumisi.
Mõned liigid on täiesti välja surnud, mõned muutunud. See annab omakorda selgituse nii paljudele alaliikidele ja selgitab ka alamliikide füüsiliselt kauget paigutust üksteisest.
Laisad, väga aeglaselt liikuvad loomad, võisid ainult näiliselt vajada rohkem aega, et jõuda Araratist oma praegusesse asukohta. Võibolla on aga nende praegune käitumine seletatav “lokaalse evolutsiooniga” või kohastumusega. Samas on tõestatud, et iguaanid on võimelised mere hõljumi abil rändma tuhandeid kilomeetreid näiteks Kariibi saarte vahel.
Me ei saa võibolla kunagi teada täpselt, kuidas kõik käis, kuid on näha, et seletused võivad olla palju lihtsamad, kui arvatakse. Igatahes on Noa laeva järgne elu hargnemine täiesti seletatav arvestades nii geoloogilisi kui antropoloogilsi tõendeid.
Usk ja Teadus
teadus.usk.ee
Lisa kommentaar
Kirjuta kommentaar. Kommeteerimisel jäta meelde, et see on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega asjalikud kommentaarid. Ateistlik evolutsiooni propaganda, oma sügavad kahtlused, liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.